Ma igasugu külvamise, istutamise ja paljundamise vastu tundnud huvi juba lapsest saati, seega on üsna loomulik, et ma ei viska oma begooniad, pellargoone ja trompetlilli sügisel minema, vaid üritan neid üle talve hoida.
Üldiselt ma olen üritanud selle kraami kuhugi jahedasse keldrisse sokutada, aga elu on näidanud, et kui sa tahad meie jahedal suvel näiteks inglitrompeti õisi näha, siis on kasulik neid hoida üle talve rohelisena, t õueviimise ajaks oleks juba mingi kasv olemas.
Sel aastal jätsin ka pelargooni tuppa ja vähemalt praegu tundub, et tasus end ära.
Aga mingil hetkel hakkasin märkama, et keegi närib mu orhideesid. Meie tšintšilja käib ka õhtuti jooksmas ning ta ampsab ka ikka siit ja sealt, aga aknalaual vahele pole ta kordagi jäänud ja kakajunne pole seal ka väga näha olnud. Tal on see häda, et pabulad kogu aeg kukuvad, nii et kohe on näha, kus ta käinud on.
Ühel päeval leidsin ühe kärsakalaadse putuka. Ega mina neid ka nii hästi ei tunne. Tundus kahtlane ja lõin maha. Siis leidsid lapsed veel ühe ja sel nädalal leidsin ise kaks. Seega kokku neli. Orhideede lehtede servad on päris ära näritud. Lisaks sõid nad ära kõik õievarred. Ainult ühe kolm õit pääses, ju olid juba liiga suured.
Hakkasin siis uurima ja selgus, et olen tuppa toonud männikärsakad. Nõmmel mände küll ja tõenäoliselt neid siis siin elab. Üldiselt nad söövad noori mände ja ikka palju. Isu on neil hea. Sellised üle sentimeetrised kõvad putukad. Ju siis mingi ema arvas, et ühes minu lillepotis on jube hea oma poegi üle talve pidada. Muld on muld.
Toas aga oli soe ja kärsakad arvasid, et kevad. Ja kuna mände ei ole, aga kõht on tühi, siis tuleb võtta, mis võtta annab. Üldiselt nad on nõudliku maitsega ehk siis üle orhideede pole väga midagi minu valikust maitsenud. Kui suur nende pesakond on, jäi mul välja selgitamata, aga neli tundub putuka kohta kuidagi liiga vähe. Hoian silmi lahti, aga eks nemad hoia ikka ka madalat profiili, nii et katsu sa leida.
Vot selline lugu võib juhtuda.
PS. Prao sinna päisepildi lehe sisse tegi siiski koduloom, mitte männikärsakad.
Nelikümmend 