Jäätmed

Valus, väga valus.

Eesti on Euroopas kolmandal kohal plastikjäätmete tekitamise poolest. See on siis 46 kilo inimese kohta igal aastal.

Aga lugege ise: http://www.thejournal.ie/ireland-plastic-waste-3786393-Jan2018/

Jäätmed on mind huvitanud juba pikka aega. Ülikoolis õppisin Keemia- ja Keskkonnakaitsetehnoloogiat ja tegin oma bakatöö Harjumaa prügilatest. Ma olen käinud vana Pääsküla prügimäe otsas ja veel paljudes teistes. Kord viidi isegi Soome vaatama, kuidas neil see jäätmemajandus organiseeritud on.

Aga see kõik oli väga ammu ja hämmastav, et selle ajaga ei ole märkimisväärseid lahendusi suudetud tekitada.
Tõenäoliselt on meil iga suts pakitud liiga suurtesse karpidesse. Seega tegelikult peaks jäätmete tekitamise vähendamisega tegelema ka tootja, mitte ainult lõpp-tarbija (erinevad materjalid, väiksemad karbid, suuremad portsud).

Me tekitame ka ise rohkem jäätmeid, kui ma tahaks, sest mitu korda nädalas tuleb pakendeid toast välja viia. Õnneks on meil Nõmmel sellised kollased kotid, kuhu kogutakse sisse klaas, plastik ja metall. Varem oli klaasi kott eraldi, aga need läksid ikka ühe auto peale nii ju siis ei olnud mõtet. Kotid viiakse ära kord nädalas ja neid on umbes-täpselt kogu aeg 4 100-liitrist kotti. Seega tekitab siin krundi peal üks pere umbes 100 liitrit pakendijäätmeid. Lisaks on meil õue peal eraldi pakendikast.

Võtan selle asja kindlasti oma pere südameasjaks. Kuidas see maailm ikka muutub, kui me ise ei muutu? Teisalt ma pole eriti kindel, et minu mitteostetud karbid kuidagi statistikat mõjutavad, sest need on ju ikka toodetud ja pakendatud.

Mida ma siis teha saan?

Ei karpides toidule! Lahtist hakkliha ja liha saab turult. Aga kust saab lahtist viinerit ja vorsti? Päris kõike ei jõua kogu aeg ise teha, kuigi täna sain teada, et ka Nõmme turul müüakse soolikaid ja verd. Soole kilo muide poole soodsam, kui Keskturul oli. Valus.

Neid pakitud asju ikka kulub ja eriti nüüd, pidustuste ajal. Meil jäi ju kuu aja sisse kaks sünnipäeva + jõulud + aastavahetus. Suured pakid oleks siin ka abiks.

Puuvilja jaoks tuleks võrkkott teha. Tavaliselt ma kahte õuna kilekotti ei paki, aga praegu olen haigetele lastele rohkem õunu ostnud ja neid on lahtiselt väga halb liigutada. Muidu kilekotte ma poest ei võta ega lase sinna midagi pakkida.

Ei ka kiles leivale ja saiale. Kõige lihtsam oleks neid ise tegema hakata. Tööstuslikku lahtist vist ei ole ja teiste käsitöö on põhjendamatult kallis, kui omal on oskused ja vahendid olemas. Leiburi tehasepoodi tasuks ehk ka vaadata.

Piima ostame ainult 2-liitrites pakkides ja muna kartongist karbis, mitte plastikust.

Ja ongi vist kõik.
Eks ma anna teada, kui kuidagi paremini minema hakkab.

Reklaamid

Vist saan oma esimese 50 € nüüd kodulehelt pillevaljataga.com kätte. Pea terve aasta pidin koguma, nad kannavad ainult viieküneseid üle.  Lugejad neid reklaame ei salli, ma ise ka ei salli, aga 50 on pool kodulehe aasta ülalpidamise kuludest, seega abiks ikka. Seda enam, et see koduleht ei too midagi sisse.

Nüüd nägin, et kiideti Google reklaami. No et kui hästi klikkida, tuleb oma 10 euri päevas ära. Pole ju paha. Tegin ära. Aga need, hullud, panid ju veel 3 reklaami kodulehele juurde. Ise ma kohta valida ei saanud või ei osanud (peaks korra moodulialast uurima) ja Google reklaamid on veel rahvusvahelised ka, kohalik tõenäoliselt ei klikka. Ma ise näen iHerbi ja Booking.comi. Pole muidu poppe lehti vist viimasel ajal näppinud.

Leht nüüd nii kirju ja nõmme, et anna olla. No et tuleks uuest neist (või kõigest) lahti saada ja ilma edasi elada. Googlest saan ise jälle ilusti lahti, aga nende teistega tuleb kõigepealt leping lõpetada.

Raha mulle meeldib, aga selle kogumiseks tuleb mingi muu leht teha. Portfoolio võiks ikka visuaalselt ilus olla. Sorry, reklaamitootjad.

PS. Praegu viskasin statistikale pilgu peale. Tundub, et Google on ikkagi kasulikum ja praeguse tempoga tiksuks 10 kuus. Nii saab ju kogu aastakulu kokku 😀

Foto-Etsy

Nii kui ma siin kurtsin, et fotoetsys ei kedagi, komistas minu otsa üks naine, kes tegi oma magamistuppa lillepiltidest kollaaži. Pidin küll natuke kätt hoidma, lõikama pildid õigesse mõõtu jne, aga ostis kaks pilti. Oleks kolmanda ka ostnud, aga ma ütlesin, et nii lõigatuna ei näe lahe välja. Loll mina.

No ja täna tuli see raha juba mulle arvele. Tegelikult oleks tahtnud selle eest järgmise kuutasu ära maksta. Edasi-tagasi ülekanded võtavad ju vahendustasu. See juhtub juba teist korda ja nüüd, kui vaatama tulin, mida teha annab, siis selgus, et tulebki igal esmaspäeval ära. Panin korra kuus peale. Ehk ostab keegi veel midagi.

Ja veel. Nädalaga on hoogu nii palju juurde tulnud, et igas valdkonnas on käed-jalad tööd täis. Lisaks oli eelmisel nädalal üks laps kodus haige, nüüd teine ja haige laps on, olenemata vanusest, ikkagi üsna energiamahukas. Samas hea, et need on üldse selle kooliaasta esimesed sellised puudumised. Väga hea kooliaasta on olnud.

Kohe täitsa põnev, mis uus nädal väljakutsete mõttes toob.

PS. Pildil oleva tootenäidise tegin ma ise. Prooviks. Teistel seega sellist ei ole. Mitte, et see midagi aitaks. Sinna pildi asemele saan kerge vaevaga ükskõik millise pildi panna. Nüüd peaks mõne ilusaam tootenäidise ka tegema 😀

Etsy teeb meele kurvaks

Ma ei tea, miks mul tuleb pea alati, kui ma Etsys käin, masendus peale. Esmaspäeval kirjutasin valmis mustandi, kuidas mul tuleb masendus Facebookist lugedes, kuidas kõigil müügid lendavad, Facebooki reklaam töötab (aga minul keerati selle reklaamimise peale kinni kõigi minu 7 hallatava lehe näitamine ja näiteks Matkaliit ei ole kuidagi süüdi, et mina muuhulgas ka mõnd käsitöölehte pean) jne.

Siis läks nii kiireks, et ei jõudnud seda hala üles panna ja teisipäeva õhtul tuli hoopis fotovaldkonna kaudu pisike positiivne lootusekiir tagasi. Asjaks küll ei läinud, aga selle lootuse toel oli veel eilnegi täiesti tore päev. Äkki varsti siiski hakkavad asjad liikuma …

Täna tegin jälle ühe sõbrapäeva postri ja panin selle oma fotopoodi üles. Ja mida ma näen? Viimasel 7 päeval 30 külastust. See on ju 4-5 külastust päevas. Mitte et aasta algul kuidagi teistmoodi oli. Lihtsalt ma ei traumeeri ennast iga päev statistikaga, kuigi kuklas tiksub see teadmine oi kui tugevalt. Üle öö ei muutu ju teadagi midagi.

Mis siis, et ma olen sel aastal postreid juurde pannud ja suvalisi asju uuendanud. Ikka põhjast ülespoole tõusnud ei ole. Seal hulgas on Twitter, kust minu andmetel tulevad ainult robotid, mitte potentsiaalsed kliendid.

Arvutasin ka tulud-kulud kokku ja fotopoega teenisin eelmisel aastal 29,77€. Hea vähemalt, et peale ei maksa, sest enamikul fotopoodidest ei lähe niigi, aga tehtud töö eest ei ole see piisav tasu.

Ja kui veel edasi uurida, siis eelmise aasta jaanuaris oli igas poes paar müüki, sel aastal on ainult Imelooma poes olnud 1 ja sellest võib veel pahandus tulla, sest inimesel oli kiire ja ta sai alles siis aru, kui mul pakk juba postis oli, et see ei ole ekspressteenus.

Vot sellised lood. Ammu pole nii hapukurgist jaanuari olnud. Nii et mingigi positiivne süst kuluks marjaks ära.

Mõtlen küll igal õhtul, mida toredat päeva jooksul korda olen saatnud või mille eest tänulik olen. Iga jumala õhtu, aga mingit positiivset energialaksu sellest küll ei tule. Hoopis uni tuleb. Ja ausalt öeldes ei ole teadmine, et ma tegin omast arust nii hea õhtusöögi, aga laps teatas, et mingi öka ja kuidas te seda rõvedust küll süüa saate, siis see ei ole see kogemus, mida mul oleks praegu väga vaja.

Tuleb seda statistikat vist veel vähem vaadata.

Facebook

Hiljuti mõtlesin, ja vist kirjutasin sellest natuke ka, et mida teha oma 7 hallatava FB-grupiga? Kõikides piisavalt toimetada ei jõua. Ja nüüd tegi FB ju ise selle otsuse ära.

Nimelt, ma ei tea küll millisest kuupäevast, aga sinu uudistevoost kaovad ära kõik firmade ja brändide kodulehtede teated ja meedia, mis peaks siis olema videod. Facebook ise väidab, et ikka selleks, et sinu uudistevoog oleks kvaliteetsem.

Tegelikult need, kes raha maksavad, ikka pääsevad edasi. Aga raha on mõtet maksta ainult siis, kui see midagi ka sisse toob. Niisama hobilehtede eest mina ei maksa. Täna veel on uudistevoos kõike, aga mingist päevast tuleb siis harvendamine.

Mida mina arvan, mis nüüd juhtuma hakkab?

Mina kardan kolme asja:
1. Hakkavad saama rohkem sõbrakutseid ja sõbrakshakkavad tahtma sellised isikud nagu Ime Loom või Pille Fotoleht (ma mingeid tuntud brände ei taha siin lörtsida, pärast saavad kurjaks).
2. Tekivad brändiga seotud grupid. Kogumispäevik juba hõõrus oma edu üle käsi. On küll lihtsalt geniaalne turundus. Loomulikult turundab pank oma tooteid, aga sinna nad veel jõuavad. Algul jäetakse mulje, et kõik sinu heaks, aga tegelikult on pank alati sinuga vastaspoolel ehk omakasu peal väljas.
3. Sulle hakkavad FBs kirju saatma sellised isikud nagu Ime Loom ja Pille Fotoleht. Nii tore on kirju saada!

Ja ma ei usu, et kõik see on mulle (või sulle) kuidagi mugavam, kui praegune olukord, aga eks inimene harjub kõigega.

Kahe kuu pärast Itaalias

Kuna puhkuseni on täpselt 2 kuud aega, hakkan ma vaikselt närvi minema ja olen täna kulutanud juba 2 tundi oma väärtuslikust päevast Itaaliaga tutvumiseks.
Praegu tundu mulle, et ma olen hammustanud natuke suure tüki ja seiklushimu hakkab hirmuga asenduma.

Algas see kõik sellest, et heitsin huvi pärast pilgu Booking.com´i ja selgus, et korter, mida ma nullisin, on 200 eurot kallim, kui kuu aega tagasi. Kas need hinnad nüüd hakkavadki tõusma või mis? No et kuu aja pärast on veel 200 kallim.
Kohe ära ei võtnud seepärast, et pole nagu päris kindel, mida me tahame. Köök võiks olla, seega hotell langeb nagu ära. Mina tahaks ilusat vaadet ja suurt terrassi ka. Kui õues on külm, siis seal saaks ikka kokteili limpsida ja päikest võtta. Aga seda ei tee ju 6 päeva jutti.

Oma bassein oleks ka tore. Sups sisse ja tagasi teki alla sooja. Merele ma märtsis väga suuri ootusi ei paneks. Ilm on sealkandis heitlik. Võib olla ja võib ka mitte olla. Näiteks praegu on Pescras +17, aga homme kõigest 12. Ok, praegu ongi kesktalv ka.

Ja siis ma hakkasin mõtlema, et miks mitte teha nii nagu me suvel Turu kandis tegime? Et liigumegi see 5 päeva ringi ja ei ööbi kogu aeg ühes kohas? Kohe tekivad küsimused, et kuhu sa selle ajaga jõuad? Kuidas sa sinna jõuad?
Mulle sümpatiseerib rong. Piletid ei ole väga kallid. Nii umbes 10 inimene lähematesse linnadesse. Tahaks kiirrongi ära proovida küll. Aga siis ei saa rongijaamadest väga kaugele minna. Suuna võtaks muidugi rannikut mööda lõuna poole.

Teine variant on rentida auto. Kahjuks ei ole ma veel inglisekeelsele autorendi lehele pihta saanud. See teeb murelikuks. Pärast ongi kogu asjaajamine itaalia keeles. Isegi lennujaama autorendi koduleht on ainult itaaliakeelne (ja reiting 5 palli süsteemis 3).

Igal juhul piltidest saan ma aru ja 4-kohalise Fiati või fiatilaadse auto rent on umbes 100 raha nädal. Auto moodi autod lähevad sinna 200 alla, aga kuna asju niikuinii palju kaasas pole, siis minu meeles ei ole ka vahet. Itaalias võiks ikka Itaalia autot proovida. Kütus on kallim kui meil. Saan teada, et 15. jaanuaril on keskmine bensu hind olnud 1,41€. Vahemaad on pikad. Kõige kaugem punkt võiks jääda umbes 500 km kaugusele. Nüüd ma peaks muidugi välja selgitama, palju selle 1000 km läbimiseks Fiat bentsu võtab. Ühesõnaga liikumisvabaduse annab, hinnavõitu võib-olla nii palju ei tulegi. Ja ma ei tea, kas meil on kedagi, kes selle sõitmise üldse ette võtab 😀

Tegin ka tiiru potentsiaalsete linnade majutushindades ja hinnad jäävad ilusti mulle sobivatesse piiridesse või on isegi odavamad ja no need vaated. Nii et vist ikka seikleme 😀

Taustapildiks olevas kompleksis maksab kahe magamistoaga apartment ainult 50 raha ja lubatakse tasuta wifit, vaadet, basseini, oma grilli jne 😀
Asub Viestes, mis tundub ka olevat imeilus koht.

Lühikesed mõtted

Lapsed

Eile läksin poodi. Ma tavaliselt üritan vältida aega, kui koolis on vahetunnid, sest ei viitsi seista sabas koos kommi-limpsihuviliste lastega. Eile läks teisiti. Enne poodi näen, et tee ääres üks poiss pikali ja teised kaks taovad teda jalgadega. Ka pähe. Jäin vaatama ja astusin ligi.

Kõik krapsti püsti. See pikali olnud poiss küll ei nutnud, aga teised teatasid mulle rõõmsate nägudega, et see olevat nali. Igal juhul pikali olnud poiss jooksis selle peale minema. Naljakad naljad neil küll. Oleks pildi teinud ja kooli tegelemiseks saatnud, aga telefon oli loomulikult koju jäänud. Hea, et mul poisse ei ole. Sama tüdrukud on jällegi sõnadega väga väga õelad.

Arved

Mulle ei meeldi arveid maksta. Venitan nendega alati viimase hetkeni. Arvete maksmine tundub nii palju tähelepanu nõudva asjana. No t midagi valesti ei läheks. Tegelikult põhjendamatu kartus. Täna hommikul võtsin ennast kätte ja ajasin Omniva, Etsy, Zone ja teistega asjad korda. Ei võtnud üldse üleliia aega. Ja selles kuus ei saanud ka ühtegi meeldetuletust. Valetan, ühest Etsy poest juba tuli. Ma ei tea, mille alusel nad neid saadavad.

Haigus
Muidu ei saagi nagu aru, kui paljude asjadega ma kogu aeg rakkes olen ja millega tegelen, kui on aeg aeg maha võtta. Siis koguneb neid asju hämmastavalt palju, kuhu peaks minema ja mida tegema ja kellele tuleb ära öelda. Isegi süümekad juba jõudsid tekkida. Eilsest on siiski juba entusiasm tagasi ja päris palju jõudsin ära teha. Täna tuleb veel tegusam päev. Täna pole enam palaviku tunnet ka :p

Raha

Kõndimas käies ei kuula ma midagi, vaid mõtlen, kuidas teenida raha. Hetkel on seis selline, et olen elanud üle oma võimete ja rahavarud on üsna nullis. Novembris käisin ju Marokos matkamas, detsembris ostsin kõigile lennupiletid Itaaliasse. Lisaks olen lubanud omale ka muud luksust.

Näiteks olen sel aastal käinud kallis juuksuris. Viimati maksin 80 eurot. Käin seepärast, et kevadel käisin lihtsalt vahelduse mõttes proovimas ja siis tehti mulle seal nii ilus soeng. Teised kaks järgmist juuksurit ei ole seda kahjuks enam korrata suutnud. See esimene on aga siit Järvelt juba kuhugi edasi liikunud.

Samas eelmisel nädalal lõikas üks juuksur mu lapsele ilusa soengu. Nii et kerge lootus jälle on. Lõikas veel kiiresti, sest mina olin aja täiesti unustanud. Ja tellitud teade jõudis kohale tund hiljem. Aga hea, et üldse jõudis. Muidu poleks meie jõudnud ja mul poleks ka pärast ühtegi süümekat olnud, et me lihtsalt ei läinud.

Aga raha ei paista endiselt ühestki valdkonnast ega august. Ja jaanuar on igal aastal hapukurgihooaeg muidugi ka. Võib-olla peaks sel teemal pikemalt peatuma?