Unistuste reisisihtkohad 2

Vaatasin, 2019 mais olid mul sellised unistuste sihtkohad.

Aasta hiljem on x järel kohtadel, kus on käidud. Peale põgusat tutvumist on aga teadmine, et Poolas saaks veel käia korduvalt.

Assoorid
Madeira
Maroko kevadel
Horvaatia
Sitsiilia
Repovesi – x
Ahvenamaa
Poola – x
Kaunas – x
Minks
Vormsi – x
Kopenhagen
Pariis
Portugal (Faro)
Praha
Nepaal (Annapurna ring)
Šotimaa (Iverness, Glasgow, Edinburg) – kohe meinemas
Como järv
Milano
Küpros

Praha, Pariis ja Minks olid peaaegu. Sai hoopis käidud Baris ja Berliinis. Ja siis tuli korona. Kusjuures midagi uut lisada ei oskagi, täidaks jõudumööda seda vana.

 

Šotimaa

Täna on õues mingi eriline koerailm – 15 kraadi sooja, sajab ja on jube tuul. Aga ei tohiks kurta. Harilik eesootav Šoti ilm.

Olen endiselt veidi mures. Esiteks plaan jalga panna vanad vägagi sissetallatud saapad, mis on väga veekindlad, aga rasked ja millega ma pole sel aastal päevagi käinud. Ei oska ette ennustada, kuidas need töötavad, aga saabas on väga tähtis.

Teine asi on see, et tahame väga vallutada inglaste kõrgeima ehk Ben Nevis’e (1345), seega tuli mõte põrutad kõigepealt pühapäeval lõppu, teha ära tipp ja hakata tagurpidi tagasi tulema. Jõuab siis kaugele jõuab. See tähendab siis seda, et algatuseks korralik sport ja edasi läheb ka rada järjest laugemaks. Eht eestlaslik 😁

Rohkem hirme polegi. Nii või teisiti olen alati seiklustele avatud. Tahaks juba minna varustust kaaluma, sest kaasa saame võtta pere peale ainult 20 kilo. Linna aga alles laupäeval. Mati, koti ja telgiga on selge, aga kaaluma tuleb hakata riideid. Et palju ja mida üldse nädalaks vaja on ja mis on juba luksuskaup.

Täna oleks vaja korjata ämbritäis sõstraid, aga ei kutsu veel seda Šoti ilma nautima. Nüüd juba kõigest 14 kraadi ka 😁

S

Repovesi-Hiiumaa

Soomes käidud nii kui niuhti. Neljapäeva pärastlõunal linna – poodi ja pakkima ja reede hommikul laeva peale. Õhtul jalutama. Saime korralikult vihma. Ka öösel sadas, aga laupäevane ilm oli kõvasti parem, kui ilmateade lubas ning pühapäev suisa imeline.

Vaated on seal uhked – sain palju ilusaid pilte ja video ka. Jaksasin ilusti (ka märga telki tassida) ja külm ei olnudki. Ma väga riideid kaasa ei tassinud. Mis see 2 päeva siis suvel ära ei ole.

Repovesit soovitan ka algajatele matkajatele. Palju telkimiskohti, laudu, laavusid, lõkkeasemeid. Veevõtuks pumbakaevud ja pissimiseks kempsud, kus paberit küll pole. Kombineeri, kuidas jaksad. Me kombineerisime kaks ööpäeva.

Esmaspäeval jälle Hiidu, kus rohimine ja saaduste purki ning pudelisse panek tapab. Ja kõige lõpuks õnnestus veel nohu hankida. Selline huvitav – kohati pole häda midagi ja siis tatt lihtsalt tilgub ninast välja. Loodan, et pühapäev on juba parem päev. Ei taha piiril sekeldusi. Eestlane alles pääses eneseisolatsioonist Šotimaal.

Aga kuidas tunne on? Hirm on. Pole üldse olnud aega rada uurida ega tegevuskava koostada ja varustusega tuleb läbi ajada sellega, mis on. Saapad on kõige nõrgem lüli. Olen olnud korduvalt neid ära viskamas, aga viskamata need ikka on. Ja teiseks oma abikaasaga minek. Võib minna väga hästi, aga ka väga halvasti. Me pole 12 aastat käinud kahekesi pikemal matkal kui 8 tunni rogain ja siis ma ka väsin juba ära ja muutun tigedaks.

Vot sellised lood seekord. Kirjutan, sest vihm kolistab plekk-katusel ja uni ei tule. Nüüd aga tundub lõpuks vaiksemaks jäävat 😁

Harilik rõõmus matkaja Soomes. Aga ei olnud midagi rasket ka 😁

Kesksuve mõtted

– Juba mitu ööd on olnud soe. Kui nädal tagasi oli öösel kõigest 5 kraadi, siis praegu on 17. Kuna magan juba kaks kuud vahelduva eduga õues, siis on praegu isegi palav. Viimase nädala jooksul on hakanud ka ritsikad siristama.

– Mets hellitab ka sel aastal vaarikatega, oleks vaid aega korjata. Aed ei hellita, siin on kevadest alates igasugu kosilasi käinud.

– Sääsed pole ikka veel kuhugi kasunud ja lisaks on tekkinud igasugu parmulaadsed. Nii et ära katmata kehaga välja parem mine 😁

– Ma ei tea, kas asi on vanuses, koroonas, mingites uutes energiates või tulevases maailma lõpus, aga mulle tundub viimasel ajal kõik nii ilus: rukkililled köögilaual vaasis, minu aed, moonid peenras, Eestimaa on täis erilisi paiku, maailm samuti. Iga päev, igal pool.

Panen selle peale kohe mõne pildi ka 😁

Sõru alumine tuletorn.

Mure

Ah et miks ma need Soome piletid ostsin? Ma lihtsalt pean jälle eemale saama.

Oli jälle Vanemal jõhker hüsteeriahoog. Mina ütlesin, et mul on titevaba õhtu ja üritasin lõpuks natuke oma pildikaarte teha. Ei vaadanud kella ega lastele näkku. Eraldati nad siis YouTubest, aga kell oli 10 läbi. Oleks siis tavaline päev, aga nad käiaid toas teleka vahtimise asemel Issiga seikluspargis. Olid seal nii kaua, et ma hakkasin juba mõtlema, et neil juhtus midagi ja ei taha mulle öelda. No ja hommikul oli 9.30 asemel vaja juba kell 8 teleka ette roomata. Ühe sõnaga kehvasti magatud öö ja aktiivne päev võrdub õhtul varem magama.

No ja lõpuks olin ikka mina see, kes käskis, keelas ja kamandas ning kellele öeldi, kes ta kõik on ja et ma võiks siin mitte olla. Issi lasi jalga nagu ta sellises kohas ikk teeb. Ei sekku ja on see hea.

Aga mina nutan nüüd siiani, sest ma tõesti ei jaksa. Ma tahan ka vahel kaissu ja lohutamist, abi, mõistmist või toetavat sõna, aga ma olen täiesti üksi. Räägi oma vajadustest või ära räägi, palu, küsi voi nuta, sind lihtsalt ignoreeritakse nagu kisavaid lapsigi.

Kurb on see eluke.

Soome

Täna olen ma väsinud. Ei teagi, miks. Pole nagu halvasti ka maganud, kuigi ööd õues on ikka üsna külmad ja magamiskotti pole ma ikka pugenud.

Aga ma ostsin laevapileti Soome. Plaan matkata järgmisel nädalavahetusel Repovesis. On teine mõnda aega juba minu unistuste nimekirjas.

Saab kindlasti tore olema, aga samas ka väsitav. Ja see makstud taha tuleks nüüd kusagilt tagasi teenida. Ma olen lootusetu.

Maasikad

Nii, aedmaasikas on selleks korraks täitsa läbi. Võtsin võrgud maha ja rohisin. Taas. Lapsed küsisid, et miks peab rohima? Selleks, et umbrohi niigi vähest toitu maasika käest ära ei võtaks ja et umbrohi õitsema ei hakkaks ja seemneid ei kasvataks. Muidu on järgmisel aastal veel 10 korda rohkem. Silmnähtavalt olen eelmistel aastatel liiga laisk olnud 😁

A meil vohab kassitapp ja sellest niikuinii lahti ei saa, Seda on aja jooksul isegi raundapitud (oli mingi aeg uus ja moodne asi), aga ei midagi.

Ühe sõnaga tore oli ja vähe sai, aga nüüd tuleb uutele marjadele keskenduda. Näiteks metsvaarikatele. Tundub tulevat tore saak 👍

Kugalepa

Tulime Saaremaale, et ema saaks nii kuu aega oma kodus puhata. Tõmbasin kiige maja taha, sest palju sobivaid puudevaheaid siin ei ole, aga toas või telgis ma ei maga. Rukkirääk krääksub, siinne klassika. Hiiumaal neid enam pole.

Tegelikult on see juba teine öö. Tuleme ikka mitmeks, sest siis saab ümbruses ringi ka kolada.

Lapsepõlves pidin siin igal suvel vähemalt kuu olema, tavaliselt augusti. Vahetult enne kooli toodi tagasi. Sellest ka soojad mälestused.

Aga huvitav on see, et palju polegi muutunud. Maja oli vana ja telekalevi ei olnud juba siis. Oli selline maailmalõpus oleva koha tunne. Sellist tunnet enam ei ole, aga nii telefonilev ega andmesidet pole toas siiani.

Meri on siin kiviviske kaugusel. Varem võis kambriaknast vaadata, kuidas päike merre loojus, nüüd on mets randa ette kasvanud. Suured põllud ümber maja on endiselt alles. Siis kasvatati vilja või kartulit. Nüüd on ainult hein. Vilja ei võinud minna, nüüd on hein rullis ja võib ka otse randa lipata. Mu vanaema kodutalu oligi tegelikult seal poolel teel. Kui aga tagastamine oli, ütles ta, et tal pole midagi vaja ja ei võtnud tagasi. Ega seal palju üle mõne puu kaevu alles polegi, ülejäänu rulliti põlluks, aga oleks krunt mere ääres. Vanaema kolis sõja ajal külasse Rootsi läinute tühja majja. Hiljem ostis maja selleks ajaks juba Kanadasse jõudnud naise käest tagasi. Tal ka polnud vaja. Sellised ärigeenid mul. Aga mu vanaema oli tohutult hea inimene. Tal polnud kunagi midagi vaja ja just rääkis, et selles majas on väga palju juhtunud väga paljud peavarju saanud.

Aga Saaremaa mulle meeldib. See on hoopis teistsugune saar. Palju imeilusaid kiviaedadega külasid. On avarust, on sügavust, on suurust. On huvitavaid pinnavorme, kõrgeid torne ja Kuressaare on väga nunnu linn.

Oleks pidanud kõike seda hoopis kauem nautima.

Kugalepa

Pildikaardid

Otsin mina ju ikka elus oma kirge ja annet. Vahepeal juba arvasin, et see võiks olla pildistamine ja kujundamine ja loodusõpe, aga ehk pean uuesti arvama. Tegin ju hunniku pildikaarte, panin müüki, aga müüke on olnud nii vähe, et Etsy ülalpidamiskuludki alles miinuses.

On mulle vaikselt vihkatud, et nende kaartide näol võiks olla tegu võiks Montessori õppevahenditega. Võtsin siis julguse kokku, küsisin grupist ja sain teada, et ega see asi ikka nii lihtne ei ole küll. Küll taheti, et kartul ei oleks lihtsalt kartul, vaid koos lehtede ja õitega. Siis taheti jälle ainult vilju. Veeel taheti, et suurused oleks proportsioonis. Siis taheti, et juurviljad oleks suuremad, et tähed oleks suuremad, et oleks nii suurte tähtedega kui trükitähtedega, et vahed oleks suuremad, et asja oleks pildi peal 1 tükk (1 paprika, 1 kartul, 1 hernes) jne.  Ok, teen ringi, ei ole suur probleem. Teen mitu erinevat komplekti ka. Ainult ma olen 200% kindel, et ka siis ei osta neid tegelikult keegi 😀

PS. Hetkel on mul olemas 25 erineva marjaga kaardid. 30 tuleks vabalt ära, kui olemasolevat materjali veel mudida. Pole paha 😀

PPS. Kas keegi inglisekeelsed marjanimed tahaks üle vaadata? Või needsamad nimed vene keelde tõlkida? Tasuks kõik kaardid, mis mul on.

Šotimaa

Alustame sellest, et mul üleliigset raha ei ole. Eriti sel aastal, kui lasteaiad näidendeid ei teinud, lõpupeod jäid ära ja õuesünnipäevad vist ka.

Ja ometi on mul natuke raha, mida võiks kulutada. Mul on juba aastaid üks objektiiv, mida tahaks omada. Ehk saab pildid uuele tasemele. Hetkel Photopointis väike ale ka.

Ma olen selles situatsioonis juba varem olnud. Arvake ära, kuidas see lahenes? Ma ostsin hoopis lennupiletid. Plaan on augusti algul Issiga kahekesi Šotimaal nädal matkata.

Tegelikult pole teada, kuidas sellega läheb. Neil alles kuu algul lõppes 5 miili piirang, mis tähendab, et kodust kaugemale ei võinud minna. Hetkel müüakse bussidele ja rongidele teatud arv pileteid, et oleks ikka piisavad vahed. Ja kuidas seal tugiteenustega on, pole üldse teada.

Võtsin ühe allamineva koti, sest see maksis sama palju, kui pilet ise. Nüüd peame kahe inimese matkakraami 20 kilo sisse suruma. Saab põnev olema. Uus kaheinimese telk tuleb osta, üks 1,7 kilone on silma all. Midagi muud ma esigu juurde osta ei plaani. Ja midagi saab tooli alla siiski ka võtta.

Abikaasaga kahekesi minek on muidugi riskinisniss. Ikka räägitakse, et tahad kaaslasest lahti saada, mine matkale. Ma tean, et olen selle ettevõtmise nõrgem lüli ja võin tujukaks muutuda, kui enam ei jaksa. Samas oleme kohu elu mingite vingujatega ringi liikunud, et palju see üks ikka hullem saab olla 😁

Ühesõnaga põnev, kas saab või ei saa ja kuidas saab. Lend on 2. augustil.