Kuidas teha e-poodi. 2 osa

Täna ma tunnen, et tahaks minna palgatööle. Näiteks Maksekeskusesse. Sain hommikul väga üldise kirja viitega nende kodulehel olevatele punktidele, miks nad praegu minuga lepingut ei sõlmi. Edasi mõtle juba ise. Ja selle eest makstakse palka.

Osa asju võtan siiski omaks ja neid on lihtne parandada. Telefoninumbrit kodulehele ei pannud täiesti teadlikult, sest ma ei taha, et igasugused suvalised igal ajal helistama kukuvad. Aga ju siis ongi valida, et suhtlen või teen firma nimele uue kaardi. Esimese hooga kooner minus ei leia see otstarbekas olevat.

Väidetavalt peab tootekirjeldustes olema mõõdud, kogus, värvus, materjal. Materjal on olemas, kogust minu e-pood lihtsalt ei pakugi või ei ole ma seda leidnud. Värvust tõesti kõigil asjadel ei ole, sest ma leidsin, et kui pildil on roheline konn, siis on imelik kirjutada, et konn on roheline. Aga võimalik, et tuleb arvestada ka värvipimedatega.

No ja mõõdud? Mis annab sulle teadmine, et müts on 25 cm pikk ja 17 cm kõrge, kui sul pole kunagi sellist mütsi olnud ja sa ei oska seda millegagi võrrelda? Lõige on selline, et oma tutimütsiga seda igal juhul võrrelda ei saa. Jah, ma võin sinna igasugu loomingulist möla kirjutada, aga ma tõesti leidsin, et selline info ei anna midagi ja on pigem infomüra. Ja tänapäeva inimene ei viitsi müra lugeda. Aga kui nõutakse, panen juurde. Huvitav, mida peaks veel panema, et pärast ei peaks veelkord ringi tegema?

Edasi ma ei tea, millised on ammendavad ostutingimused? Mitte ühtegi täpsustavat viidet ei ole. Viksisin need praegused paberid teiste pealt maha, aga ju siis neil ka ei ole ammendavad.

Muide, tänapäeval peab olema kõik puust ja punaseks Lahti kirjutatud. No et kui sul on võimalus pakki saata automaati, siis mis see automaat üldse on, kust seda leida ja kuidas toimib. Või mida kujutab endast kullerteenus. Kas keegi seda kunagi loeb ka, aga peab olema.

Ühe sõnaga, kui ma eile arvasin, et ma olen oma poe tegemisega poole peal, siis täna olen jälle alguses tagas.

Sain hinge pealt ära rääkida ja natuke oma tööaega kulutada. Nüüd aga uuesti e-poodi. Kiiret sellega õnneks ei ole, sest näidendite hooaeg algab alles kuu aja pärast. Vist. Mingid loomakarnevalid läksid minust sel aastal täiesti mööda.

Aga hea on see, et peale 8 kuud marineerimist, on mul vähemalt visioon, milline mu koduleht peaks välja nägema nii välimuselt kui sisult. Nii et hea, et kohe oli tunne vale ja edasi ei rabelenud.

Pood, mis valmid, on http://www.imeloom.ee

Minu projektid

Kuidas mul siis läinud on?

Osta.ee projekt

Olen juba terve kümneka teeninud ja vabanenud kahest asjast. Ma küll ei tea, kas mul on kuhugi linnuke tegemata või olen ma langenud alla mingi usalduspiiri või seal polegi enam muid variante, , aga saan hetkel kasutada ainult deposiitmakset, mis tähendab, et reaalset raha mul ikkagi arvel veel ei ole, et saaks jälle midagi uut müüki panna. Meil on neid üleliigseid asju ikka kõvasti.

Sotsiaalmeedia paast

Edukalt sain sellega hakkama ainult sel esmaspäeval, kui ma sellest kirjutasin. Oli suureks abiks ja teen selliseid päevi kindlasti veel. Edaspidi olen püüdnud kasutada vähem, aga ikkagi kasutan.

Boonuseks on mul nüüd esimest korda elus sotsiaalmeedia turundusplaan. Uurisin välja, millistel aegadel vaadatakse kõige rohkem ja koostasin selle järgi. FB töötab kenasti, aga Instagramiga ei saa mitte kuidagi järjele. Isegi kord päevas postitamine on keeruline.

Hetkel on plaan teha valmis mingi ports Insta postituste pilte ja siis neid kasvõi ringiratast üles panna. Äkki on lihtsam, kui iga päev mõelda, milline pilt pilti sobib 😀

Imelooma veebipood

See projekt jäi ka tookord pooleli, sest õhtul abikaasa ütles, et no palju sul siis neid arveid on, et ei saa käsitsi saata. No tõesti, palju on? Aga tänapäeva inimene on laisk ja kui ta kohe ei saa, siis ta läheb ära ehk mugavus loeb. Ja ettevõtluses on ikka nii, et kui ei proovi, ei saa ka teada. Nii et täna saatsin selle avalduse ikkagi ära. Tõenäoliselt ei lähe läbi, sest seal on nii palju nõudmisi. Privaatsuspoliitika kirjutasin ja ostutingimused ka, aga transpordi info on alles pooleli ja kindlasti midagi veel. Aga eks nad ütlevad ja lasevad ära parandada, sest minu käest hakkab ikkagi raha saama.

10 000 sammu projekt

Juhtuski nii, et ma sain eelmise nädala lõpus Nooremalt päris vastiku nohu ja hoidsin ennast paar päeva käimisega tagasi. Täna (viies päev) on õnneks juba väga hea olla ja varust on veel +20 000 alles. Nii et hästi läheb.

Edit: Täna ma tunnen, et tahaks minna palgatööle. Näiteks Maksekeskusesse. Sain hommikul väga üldise kirja viitega nende kodulehel olevatele punktidele, miks nad praegu minuga lepingut ei sõlmi. Edasi mõtle juba ise.

Minu Eesti 100

Ma tundsin eile, et minus pole ikka üldse mitte mingit eestlust.

Ma ei käinud lippu heiskamas ega paraadil, ma ei ostnu ühtegi sini-must-valget asja. Ei lilli, küünlaid, sokke ega jäätist. Ma ei teinud hommikuks kiluvõileibu ega õhtuks kartulisalatit ja mulle meeldis NO99 aastapäeva aktuse lahendus.

Ma juba eile lugesin selle kohta, et õlle kuuspakk ei sobi pidulikuks puhuks, ilusaid kuusepuid ei oleks pidanud maha võtma ja see sinine koll oli lastele kole jne ja täna-homme antakse veel hagu juurde.

Olgem ausad, see koll oli ka ainuke, millele mina pihta ei saanud, aga tõenäoliselt oleks pidanud kuulama tema sügavmõttelist juttu. Mina aga sel ajal seletasin oma lastele ka, mis asi see selline on. No ja siis saigi juba läbi. Aga see selleks.

Alustame ikka algusest. Lipuheiskamist ma ei plaaninudki vaatama minna. Me lihtsalt magame sl ajal ja keegi ei võtnud seda isegi mitte teemaks. Hea seegi. Paraadile olin ma peaaegu valmis minema. Lapsed nagu tahtsid ka. Me oleme käinud ja imelik on see, et see jättis neile nii positiivse mulje.

Tegelikkus oli selline, et kui ma kell 10 panin teleka kinni, no et aeg sättima hakata, siis kukkus meie ekraanisõltlane nutma, karjuma, lööma, lolliks nimetama ja need muud hulluse märgid. Kuni temaga tegelesin, oli aeg juba nii palju edasi läinud, et plaanitu torti poleks jõudnud süüa. Selle uudise peale tegi meie suhkrusõltlane läbi täpselt sama kava, mis teile ennist, mille peale polnud kellelgi enam mingit peotuju.

Vanem ei tahtnudki enam kuhugi minna ja mina, kes ma olen just nooremalt tema tuumanohu hankinud, jäin temaga meeleldi telekast paraadi vaatama. Noorem oli kisa vahele siiski püksid jalga saanud ja nemad läksid siis Issiga välja.

Muidu oli vist toreolnud, aga midagi üle tavaliste niidisokkide ta saapasse muidugi ei pannud ja varbad olid väga külmetama hakanud, nii et lõpuni nad ei olnudki. Nüüd hoiame varbaid risti, et tema mitte veel päris üle läinud nohu nüüd kuhugi edasi ei läheks.

Edasi sõime siis selle paljuoodatud toorjuustu-kirsikoogi ära. Mulle kiituseks on see, et kuigi mu kokakunsti kodus üldse ei hinnata, siis vähemalt kooke tahavad kõik ja poekookidest ei tasu juttugi teha. Aga see kirsikook on ikka hea ka.

IMGP9951

Midagi oleks nagu veel tahtnud teha, sest õues oli imeilus ilm ja päev alles poisike. Päike läheb ju juba poole kuueni väljas (eile loojus 17.36, just vaatasin, et lipp alla võtta).

Valikus oli jääkaru vaatamine, aga Noorem võttis jälle millestki tüli üles ja tema haukumine on nii inetu, et otsustasime hüvedest loobuda. Mina läksin karjääri pildistama (mul on uued filtrid, mida tahaks muudkui proovida) ja teised hoopis kelgutama.

Karjäärist tulles käisin siiski Männiku Rimist läbi, mis muide läheb tänasest kinni, nii et niipea enam sinna minna ei saagi ja ostsin karbi kilusid. Hommikul oli Facebook igasugu kiluleibade piltidest täiesti umbes ja sealt see idee tuli. Nii et õhtuks ikka kiluleiba saime.

No ja kõige lõpuks on meil laupäev saunapäev, nii et käesurumist lõpuni vaadata ei jõudnudki. Vot sellega oli minu meelest küll natuke valesti läinud, sest ei ole eriti tore alles mingi 23.00 pääseda Presidendi kätt suruma. Meik juba laiali ja päeval tehtud soeng sassis ja ehk unigi juba silmas. Miks see kõik nii hilja toimus? OK, neid oli poole rohkem, kui tavaliselt ja järgmisel päeval ei olnud tööpäeva, ehk seepärast.

Nii et jah, päev nagu iga teinegi ja ei ole nagu millegi kohta öelda, et vot Eesti 100. sünnipäeval tegime nii.

Aa, Eesti Minutil osalesime ka. Noorem muidugi jonnis ja teda pildil ei ole. Minut on lihtsalt nii lühike aeg, et jõuda kedagi paluda, meelitada ja keelitada. Aga tore pilt sai ikkagi.

Kuidas ma männikärsakad tuppa tõin

Ma igasugu külvamise, istutamise ja paljundamise vastu tundnud huvi juba lapsest saati, seega on üsna loomulik, et ma ei viska oma begooniad, pellargoone ja trompetlilli sügisel minema, vaid üritan neid üle talve hoida.

Üldiselt ma olen üritanud selle kraami kuhugi jahedasse keldrisse sokutada, aga elu on näidanud, et kui sa tahad meie jahedal suvel näiteks inglitrompeti õisi näha, siis on kasulik neid hoida üle talve rohelisena, t õueviimise ajaks oleks juba mingi kasv olemas.

Sel aastal jätsin ka pelargooni tuppa ja vähemalt praegu tundub, et tasus end ära.

Aga mingil hetkel hakkasin märkama, et keegi närib mu orhideesid. Meie tšintšilja käib ka õhtuti jooksmas ning ta ampsab ka ikka siit ja sealt, aga aknalaual vahele pole ta kordagi jäänud ja kakajunne pole seal ka väga näha olnud. Tal on see häda, et pabulad kogu aeg kukuvad, nii et kohe on näha, kus ta käinud on.

Ühel päeval leidsin ühe kärsakalaadse putuka. Ega mina neid ka nii hästi ei tunne. Tundus kahtlane ja lõin maha. Siis leidsid lapsed veel ühe ja sel nädalal leidsin ise kaks. Seega kokku neli. Orhideede lehtede servad on päris ära näritud. Lisaks sõid nad ära kõik õievarred. Ainult ühe kolm õit pääses, ju olid juba liiga suured.

Hakkasin siis uurima ja selgus, et olen tuppa toonud männikärsakad. Nõmmel mände küll ja tõenäoliselt neid siis siin elab. Üldiselt nad söövad noori mände ja ikka palju. Isu on neil hea. Sellised üle sentimeetrised kõvad putukad. Ju siis mingi ema arvas, et ühes minu lillepotis on jube hea oma poegi üle talve pidada. Muld on muld.

Toas aga oli soe ja kärsakad arvasid, et kevad. Ja kuna mände ei ole, aga kõht on tühi, siis tuleb võtta, mis võtta annab. Üldiselt nad on nõudliku maitsega ehk siis üle orhideede pole väga midagi minu valikust maitsenud. Kui suur nende pesakond on, jäi mul välja selgitamata, aga neli tundub putuka kohta kuidagi liiga vähe. Hoian silmi lahti, aga eks nemad hoia ikka ka madalat profiili, nii et katsu sa leida.

Vot selline lugu võib juhtuda.

PS. Prao sinna päisepildi lehe sisse tegi siiski koduloom, mitte männikärsakad.

#kogumispäevik ehk telefon ja andmeside

Vaatasin jälle poole silmaga #kogumispäevik. Üldiselt on meil kulutamise ja säästmisega kõik väga hästi, aga telefoni ja interneti eest maksan küll üleliia palju. Nii koduse kaabliühenduse eest, mida tihti üldse ei ole, kui ka telefoni ja sealse andmeside eest.

Kuna telefoniarve on iga kuu erinev, läksin ja süvenesin sellesse, millest see koosneb. Sain teada, et minu perepakett maksab (kõik arved on mingite komadega, ma ise praegu lihtsustan): Andmeside 7,760 + km + 1€ abikaasa + 1 € laps + 1 € mingid teenustasud =11.30. Võrreldes teiste 3-5-euroste pakettidega natuke liiga palju. Ühesõnaga peaks proovima vähemaks rääkida. Vähemalt andmesidet.

Aa, valetan, siin summa sees on ka lapse telefon, mis määriti mulle mingi järelmaksu eest ja mille eest pean veel pea aasta lõpuni nende klient olema ehk siis minu paigalhoidmiseks ei pea nad hetkel suurt varvast ka mitte liigutama.

Sellest sain aimu siis, kui küsisin endale telefoniostuks mingit soodustust ja mulle pole siiani midagi pakutud. Ja loomulikult ei antud mulle inimese telefoninumbrit, kes mulle selle lapse telefoni pakkumise tegi. See oli muide väga soodne. Lepingu peal on nime juures ainult info@telia ja 123 või umbes nii.
Siis tuli veel välja, et laps saadab teistele telefoniga pilte ja see ongi see kurja juur, miks kuu arved kogu aeg erinevad on.

Tuleb aga välja, et koduinternet on hinnakirja alusel soodsaim võimalik ja uutele liitujatele seda enam ei pakutagi. Nii et siit ei anna vist midagi ära rääkida. Koduinterneti pidamine on kallis lõbu.

Peame kah juba aastaid tabelit, kus sellised püsikulud kirjas on. Toitu hetkel ei jälgi, sest arvame, et see summa ei ole üleliia suur. Igasugu soodustuste jälgimine on juba aastaid veres ja üleliigset toitu väga ära ei viska (no vahel ikka jäävad mingid põhjad seisma ja mina ka alati perekoera eest olla ei jaksa).

Kuna kusagilt kokku hoida enam ei oska, tegelen hetkel siis mõtlemisega, kuidas raha juurde tekitada. Eile pildistasin ja panin osta.ee müüki 22 asja + mõned uued FBsse. Täna olen jätkanud. Ostas uusi asju ei osteta. Tegelikult FBs ka ei osteta, aga no mis sa nendega teed? Internetist ostes on ikka oht, et ei lähe selga või ei lähe jalga. Eriti lastele.

Eks näis, kuidas see ring läheb. Tõenäoliselt on keset talve vale aeg ükskõik mida müüa. Ma olen nendest asjadest lahtisaamisega juba nii palju vaeva näinud, et lihtsam oleks Uuskasutuskeskusesse viia. Tuttuued siltidega asjad, onju. Aga kui omal midagi vaja on, siis küsivad kõik hingehinda.

Vot nii palju siis täna säästuteemal.

Töö värskes õhus

Selles kuus on sammudega väga hästi. Hetkel on juba umbes 35000 üle. Kusjuures esmaspäeval oli kõigest nii kopp ees, et võtsin puhkepäeva ehk siis spetsiaalselt kusagil kõndimas ei käinud. Haige pole olnud ja kell trikitanud ka ei ole.

Sellel nädalal on läinud eriti hästi seepärast, et sain ühe tellimuse korraldada üks 5. sünnipäev Pääsküla rabas. No ja käisingi seal mitu korda radu läbi kõndimas, et näha, kas saab, kuhu viib ja mis näha on. Tahaks ikka käia selliseid radu, kus iga päev ei käida. Algul polnud ühtegi ideed ka.

Nii et käisin kohe mitu päeva jutti. Eile käisin veel ainult seepärast, et lubas lund sadada ja äkki ma ei leia raja algust üles. Tegelikult täiesti asjatu, sest lund sadas vähe ja rada oli tegelikult ka puude järgi äratuntav.

Aga ma leidsin nii laheda raja, et seda tuleb kindlasti ka teistele näidata. Ning mõtlesin välja nii lahedad tegevused, et neid tasub kindlasti teinekordki kasutada.

Grupp sattus ka muidugi väga lahe. Kuigi ma ei tea, kuidas lastele tundus, aga vähemalt minul on küll emotsioonid laes. Ja loomulikult jälle tänased sammud täis. Nimelt läks koju tulles buss Hiiul täpselt nina alt ära ja busside vahe on pühapäeviti nii pikk, et jõudsingi jala juba enne järgmist bussi koju. Silmnähtavalt ma muidugi ei ela rabast väga kaugel ka.

Seekord siis keegi midagi ei jahtinud, vaid oli karu juhendamisel loodusretk, kus sai vaadata, otsida, nuusutada ja prügikotis mäest alla lasta. Kahe tunniga läbisime umbes 2 kilomeetrit. Ah, seda tahtsin öelda, et nüüd tulek ikkagi konkreetsed pakkumised valmis teha, koduleht teha ja rohkemate lastega hakata rabas ja metsas käima. Elagu töö värskes õhus!

Pildil on ee, mida sa näed Pääsküla rabas siis, suurtelt teedelt mõnelerajale astud.

IMG_1114IMG_1123

Kuidas teha e-poodi

Ja veel. Otsustasin eelmisel nädalal, et teen omale uuesti e-poe. Erilisi ootusi ei ole, aga kui ei proovi, ei juhtu ka midagi.

Poeplatvormidest otsustasin vana tuttava tasuta WordPress Woocommerce kasuks (tasuta). Ja kulutasin palju närvirakke.

Positiivne on see, et vahepeal on nad plugina eesti keelde tõlkinud. Eelmisel korral pidin seda ise tegema. Samas mäletan probleeme pildifailidega ja need on endiselt alles.

Mul on kõik pildid tehtud ilusti ühesuurused, aga kui olin umbes 12 esimest toodet üles laadinud, selgus, et tootepildid on poes kolmes erinevas suuruses. Ja lõpuks ei aidanudki muu, kui pidin pildi meediateegist ära kustutama ja uuesti üles laadima. Siis läks alles õigesse suurusesse. Hetkel on kõik 15 tootepilti õnneks ühesuurused.Aga enne edasi minekut mõtlen veel hetke. Ehk on mõni muu platvorm kasutajasõbralikum. Tasuta värgid on ikka sellised kahtlased.

Teine probleem on tootekategooria pilt, mis ilmub täiesti ähmasena. Ja ma ei mäleta, kuidas ma sellest eelmisel korral jagu sain. Oli nagu kusagil võimalus selle pisipildi suurust valida ja seal timmides sai nagu paremaks, aga praegu ma üldse sellist kohta ei näe. Oli see siis mingi laiend? Fakt on see, et mul on hea kvaliteediga pildid ja ma ei taha oma poes mingit käkki näha.

Ja kõige lõpuks ma mäletan, et ka kassaga oli mingi kamm. Ostsin veel parema kassa plugina, aga seda ma kahjuks arvutist ei leidnud. Arvasin, et ma ei hakka enam kunagi e-poodi pidama.

Hirmsasti tahaks Maksekeskuse valmis rakendust kasutama hakata, aga seal on kuumaks 15 eurot pluss minu hindadega veel 90 senti igalt tehingult neile.

Tundub nagu kulutatud raha, samas jällegi, kui ei proovi, ei saa teada.

Hakkasin siis nendega lepingut sõlmima ja põrkusin kohe privaatsuspoliitika ja kasutustingimuste failide otsa, mida nad tahavad näha. Nii et nüüd siis uurin ja puurin neid asju. Mingi andmekaitse värk muutus sellest aastast, aga kas just midagi sellist, mida ma pean teadma?

Arvan, et punun midagi valmis ja saadan ära. Kui ei sobi, eks nad siis saadavad tagasi. E-kaubanduse Liidu leht on muidugi maas 😀

Ja kui see kadalipp on läbi käidud, peaks vist kirjutama ka ühe e-poe tegemise juhendi 😀