Teel Barisse

Kui ma enne põlesin uudishimust, siis täna olin juba teel. Põnevusest pole enamiku ajast jälgegi, pigem on tegu hirmuga ja see on huvitav.

Kõigepealt Tallinnas. Otsustasin, et ei julge ikka kell 10 postkontoris olla, aga tegelikkuses ootasin ikka samal ajal Ülemistes trammi ja see ei tulnudki. Tuli järgmine. Turvakontrollis saba ei olnud, aga dokumendikontroll võttis pahviks. Peale 10 minutit seismist ei olnud saba sammugi edasi liikunud. Siis juba selgus ka, et lisaks Moskva lennule minejate, on teine pool ka Londoni omi ja maha nad meid juba ei jäta. Tegelikult läks nii, et piirivalve lükkas teise käigu sisse ja ma istusin tervelt 9 minutit enne starti lennukis. Lennuk oli kohe seal putka taga ees. Koht 7A ja elu mugavaim lend.

Kuna mul passi polnud, tuli Londonis minna ID-kaardi sappa. Sinna läks terve tund. Turvakontrollis ootas ees skännerisaba ja oli selge, et ka seekord ma sealt ei pääse. Seisin skannerisbnagu vana kala ja kabistamisest siiski pääsesin.

Kuigi lendude vahe oli 5 tundi, läks see nagu lennates. Stansteadis olen ka nagu kodus, nii et puhas puhkus.

Bari lend läks ka väga ruttu ja ma ei maganud. Läks siiski väga ruttu pimedaks ja oma aknaalusest kohast suurt abi polnud. Lennuk maandus kusjuures 20 minutit varem. Edasi oli vaja linna saada. Selleks on mitmeid võimalusi ja oleks jõudnud ka viimase 1-eurose bussi peale, aga metroo või rongi või mingi hübriidi peatus on otse maja ees. Piletimüügiautomaat oli mehitatud ja nii ma ise ei pidanud sellest arusaamist läbi tegema ja sellest on kahju.

Perroonile saamiseks tuli maa all terve igavik käia ja siis selgus, et väravad minu pileti peale ei avane. Tagasi ka vantsida ei viitsi. Aga peale umbes 10. katset läks värav lahti ja ma ei saanudki teada, mis trikk sellega on.

Ühesõnaga sõitsin 5 euro eest mõned peatused linna poole. Nii 15 minutit. Kottpimedas. Peatuses juba mingid vandid magasid pingi peal, ümbrus räpane ja haiseb. Linnas mingid kambad hängimas. Kõhe oli, aga õnneks vaid paar tänavavahet tulla.

Vot sellised emotsioonid esimesest päevast. Täna tahaks rongiga randa sõita. Näis, kas õnnestub ära lahendada. See on mingi teine asi, sõidab teise piletiga ja algab teisest kohast. Vähemalt ilm on soe. Õhtul siis annan teada, kuidas läks.

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.