Uus või kasutatud?

Sattusin jälle  kogumispäevikut lugema ja tule taevas appi. Teemaks lasteaiariided. Näiteks kombe peab olema uus ja kvaliteetne, sest muidu on lapsel külm ja paha. Ja kasutatu võrdub kohe halb ja paha.

Mina arvan, et kõik algab suhtumisest. Ma ei usu, et paljudel kasutatud üleriiete mahategijatel üldse mingit isiklikku kogemust on. Algusest peale on suhtumine, et kasutatud on paha. Aga palju maksavad praegu popid ja igal teisel lapsel seljas olevad Didriksonsid? Kogumispäevik, my ass.

Mis te arvate, kuidas ma olen saanud juba 10 aastat kodus vegeteerida? Ma lihtsalt olen tohutult osav rahadega majandaja. Ja uusi kombesid ei ole vist kunagi ostnud (päris pead ei saa anda, sest äkki mõni Huppa ikkagi oli). Aga lapsed mul ongi Huppade, Reimade ja Jonthanide peal suureks kasvanud. Kallis oli Pop ja Didriksoni siis veel Eestis ei teatudki. Nii et kogemus olemas ja võin julgelt öelda, et neil ei ole häda midagi ja raha jääb kogumiseks alles.

Tervisega pole neil kunagi suuri probleeme olnud. Haiglas pole me kunagi olnud ja Vanem on vist kaks korda elus AB saanud ning Noorem ei kordagi. Perearst ikka noogutas tunnustavalt, kui kooliks tervisetõendit käisin võtmas, et nii terved lapsed. Ja ei ole „valged, nagu kartulidud“, aga see pole hetkel teema. Või nii palju on, et väljas olime lasteaia ajal ka õhtuti ja nädalavahetuseti, seega võrreldes keskmisega ikka palju.

Teine asi on staatusest tulenev nõue. Kord sõbranna kurtis, et algklassi lapsel peavad olema kindla firma riided. Et vaata, kus ma elan. Ei tema taha, et laps tuleb nuttes koju, sest teised narrisid. Kus teab algklasside laps firmasid. Nende jaoks on jope jope. See on ikka vanemate selgeks õpetatud, et sellise nime või märgiga on ilusam või kallim. Kusjuures kõik need ostjad pole kaugeltki rikkad, aga tuleb rihma pingutada ja väline vastavalt soovitud staatusele paika saada.

Masendav. Loen just Tiit Pruuli minu-sarja raamatut ja tema ütleb  „lambad“. Tõesti on kõik kohad viimasel ajal „lambaid“ täis. A, tänapäeva inimene ei tea lammastest ka midagi. Lammas on karjaloom, üks teeb midagi ees ja teised mõtlemata järgi.

Tegelikult ei ole teiste rahakulutamine üldse minu probleem. Lastele aga narrimise õpetamine on küll paha-paha.

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.