Otsustusvõimetus

Kaalud on teada-tuntud otsustamatust tähtkujust ja kuigi mulle tihti öeldakse, et sinu puhul ei saa üldse aru ja on veel kõvasti hullemaid, siis hetkel olen igal juhul oma otsustamatusega hädas.

Kõigepealt ei pidanud ma sel nädalavahetusel üldse linna tulema, aga tuli kolm tellimust, mille jaoks oli vaja õmmelda viis asja ja ma olin maale kaasa krabanud küll õmblusmaina, aga ainult musta fliisi, seega ei vedanud välja. Eelnevatel aastatel pole mul suviti eriti tellimusi olnud, seega ei osanud arvata. Nii et edasiminekut ikkagi on.

Lihtsam oleks olnud kohe teisipäeval lasta uksest ukseni kulleriga fliisikast järele saata, aga mina oma otsustamatuses otsustasin ise linna õmblema tulla. Ju mul siis ikka mingi sisemine kutse. Nii sai pähe võetud mõte, et kui ma juba kõige rohkem poole tunni tee kaugusel Vabast lavast olen, siis peaks ikka Eesti blogiauhindade jagamisele ka minema. Tegelikult seal vist suhtlemiseks eriti aega ette pole nähtud, rohkem nagu niisama vahtimine. Nüüd on aga sõbranna, kes kaasa pidi tulema, haige ja see minekumõte ei tundu enam üldse nii tore. Ei tunne ju kedagi ka.

Tuttavad on hoopis Karula rahvuspargis matkal, aga see on ikka väga kaugel. Hetkel viidi lapsed ka vanaema juurde asumisele, nii et ideaalne oleks olnud minna. Aga sellist asjade kulgu muidugi ette ei teadnud, aga iga asi on millekski hea. Eks saab näha.

Teine asi on Issi suvine puhkus. Oleme ikka püüdnud lastega kusagil käia, aga alati organiseerimisega väga hiljapeale jäänud. Nii juhtus ka seekord. Nägin eelmisel nädalal Tallinkil mingit autoga Rootsi kampaaniat ja isegi piletihinda 270. Siis aga läksime Hiiumaale, kus olen pigem väljas ja arvuti teen alles 11 õhtul lahti ja selle lühikese ajaga saab ainult hädavajalik aetud. Täpsemalt ei olnud need pileteid enam meeleski. Eile õhtul praami peal vaatasin uuesti ja alla 421 euro ei hakanud enam midagi silma. Kui sul on ainuüksi kuhugi riiki saamise eelarve 400+ eurot, siis võib juba kuhugi lennata ka, onju. Igal juhul oleks pidanud kohe otsustama, et läheme Rootsi ja ostma. Nüüd on endiselt valikus kas autoga kuhugi Poola, Soome või Lõuna-Eestisse 😀

Teine asi, mis eelmisel nädalal silma jäi, oli SAS kampani aislandile. Isegi aprilli koolivaheajaks oli 150 euro eest võimalik Tallinnast saada. See on väga hea hind. Kohe ei võtnud, sest no kuidas me nii tihedalt reisime ja nüüd pole enam mõtet vaadata. Sellised asjad lähevad nagu soe sai. Ühe sõnaga juba kolmas olukord viimase kuu jooksul, kui oleks pidanud kohe piletite ostuga reageerima.

Nii et otsustusvõimetutele ei ole plaane ei nädalavahetuseks ega suveks, järgmiseks aastaks rääkimata 😀
Aga väike plaan siiski on. Kui olen pühapäeva hommikul elus (sest iial ei tea, kuidas see homne EBA võiks lõppeda), siis võiks sõita Väike-Pakri saarele. Kell 10 hommikul Paldiskist Pakri Reisid viivad. Kes teab, millal jälle selline võimalus tekib.

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.