Ja ongi jälle minek

Ah, need hooaegade vahetamised ja kolimised on ikka vaevalised, aga nüüd on see aeg siis jälle käes. Korra pidin juba täna Hiiumaale sõitma, aga nüüd jääb see siiski homsesse hommikusse. Aga nii või teisiti, Hiiumaa, siit me juba tuleme!

Puhkus, millest ma kirjutasin, mööduski nagu puhkus. Olin palju aias, kuigi kaks päeva oli temperatuur kõigest 12 kraadi. Samas saigi rahus tööd teha ja ei tekkinud mingeid lulli löömise mõtteid.  Jäin kohe kolmeks päevaks ja korra tekkis kerge lootus, et saan isegi lennukiga tagasi tulla.

Samas Kärdlas busside (Kõpust tulev ja lennujaama minev)  vahe 2-3 minutit Kõpu bussi kahjuks. Lennupiletit ette ei ostnud. Tehnika ajastu, vaatan jooksvalt. Kohti oli. Bussijuht laiutas küsimuse peale, kas ma lennujaama bussile jõuan, käsi. Tema ei sõida seda liini ja ei tea midagi. Tundis kahtlane. Ja nii juhtuski, et lennujaama buss tuli Rookopli tänaval vastu. See tähendab, et just see 2 minutit me hiljaks jäimegi. Nii et tuli taas meeldiv 4-tunnine bussi- ja praamisõit ette võtta.

Seda asja ma nii ei jätnud ja vingusin siin ning seal, sest no mis mõttes maapiirkondades elavad inimesed ei pea mitte saama lennukiga lennata. Ja vahe on mingi ebaloomulik paar minutit. No hakka siis Kõpust 5 minutit  varem tulema, kui kuidagi muudmoodi ei saa. Sain teada, et samasugune error on teiste liinidega ka. Seega töö veel käib, aga oma liini töövõit oli see, et bussijuhtidega räägiti ja mulle lubati, et edaspidi, kui bussijuhile öelda, et on tarvis lennujaama bussile jõuda, siis nad teevad koostööd ja üks sõidab kiiremini ning teine ootab ära. Ainult kuidas seda infot nüüd vajajateni kommunikeerida? Kirjutada mingi lugu kohalikku lehte? Mina tõenäoliselt liigun järgmised 10 aastat taas ainult autoga, seega see, et mina tean, ei aita suurt kedagi.

Aga see nädal linnas on siis möödunud nii, et kasta, sest jube kuiv on, korista, sest muidu on sügisel tagasi tulles ikka kõik samamoodi, pese talveriideid ja kooliriideid, osta asju, mis teeks maal elu mõnusamaks, aga mida kohapealt saada ei ole jne. Loomulikult ei oska neid asju nii kiiresti kusagilt otsida ehk näiteks kroksilaadseid asju pole õnnestunud leida. Vanemal läks just eile rihm katki ja ilma kohe kuidagi ei saa. Grillvarraste leidmine oli paras peavalu. Siiani on lapsed alati oma viinereid mingi kepi otsas sussitanud ja suured liha resti vahel, aga no vahel tahaks ikka varrast ka. Eile Maximast lõpuks leidsin. Ja saumikser läks just katki, aga üks meil tükilist toitu ei söö, seega kõik kissellid ja moosid tuleb püreeks teha. Kindlasti jäävad pooled asjad maha, aga selge on ka see, et hiljemalt 17. juunil tuleme jälle linna. Facebookis vahtis vastu Tallinki sooduskampaania ja nii ma 3 piletit Stockholmi kruiisile ostsin. Ma ei tea, kas see on enesetapp, aga proovime järele. Ja sellega seoses tekib täiesti kaks (küll poolikut) vaba päeva linnas, sest Issi saab linnast ära 20. ja ta võtaks siis tema ka juba auto peale.

PS. Äkki tuleb isu juba varem tulla. 15.06 EBAle küll minna ei plaani, sest mis sa selle viimase kohaga seal ikka õitsed, aga samal nädalavahetusel lähevad sõbrad Karula rahvusparki matkama ja see on juba teine tera 😀

Millal ma neid juukseid nüüd kasvatama hakkasin? Ehk käisin enne suve veel juuksuris ka ära. 

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.