Ma olen kurb

Ma olen pettunud, tüdinud, vihane ja kurb.

Ma olen täna päev läbi õmmelnud, seal vahel käinud poes ja teinud poole kuueks õhtusöögi valmis, et saaks minna Rõõsa neljapäevakule. Mina veel köhin, ma joosta poleks saanud, aga no Paunküla metsas tund aega jalutada oleks olnud täiesti meeldiv ajaviide. Samme ka veel 5000 puudu, sest õmmeldes neid juba ei kogu.

Tegelikkuses tulid lapsed laulukoorist koju röökides. Võimalik, et nad läksid hüsteeriasse sellest, et Issi neile Nõmmele järele läks (et saaks kiiremini koju). Neile oli seda küll öeldud, aga ju siis mitte piisavalt. Rutiinist kõrvalekaldumine on meil endiselt lubamatu.  Tavaliselt nad tulevad ise bussiga. Lisaks ei sobinud Nooremale, kes on magusasõltlane, et ta on juba nii vana ja ei või minna nöörirajale, vaid pea minema tugirajale ja seal suurt pulgakommi ei anta.

Ja mina ei olnud nõus röökivate lastega kuhugi minema. Nad röögivad autos edasi ja metsas kabeta ennast  segaseks, sest tegelikult nad ei taha seal olla ning pärast on kell juba liiga palju ja jälle kisa. Üheksaks voodisse ei saa ja homme hommikul kell kaheksa jälle kisa ning tuleb ülipikk päev ning õhtul Hiiumaale sõites on autos hullumaja. Lihtsalt liiga palju nähtud ja kogetud ja mul pole hetkel jaksu veel proovida. Nii läks Issi üksi metsa ja meie jäime koju.

Enne oli veel kisa minu rõvedate kotlettide üle, mida ma õhtusöögiks olin teinud. Kotleti sees on saia ja säilitusaine  asemel porgand ja sibul. Eile sõid lapsed õhtusöögiks paljast riisi, sest sinna peale tehtud kookospiimaga kaste oli juba ilma proovimata täiesti rõve.

Aga mulle tekivad kõik need emotsioonid läbisegi, sest minul ei ole endiselt oma elu ja ei mingit tänu ega abi.  Sellest, kuidas see nööri mööda käimine väsitab,  saavad tõenäoliselt aru ainult need, kes on pidanud erivajadustega inimestega koos elama. Ning ma ei saa sellest rattast mitte kuidagi välja.

Ps. Kerge isu on sõita juba homme hommikul üksi Hiiumaale ja mul on täiesti savi, kuidas lapsed kooli, trenni ja õhtul Nõmme Kultuurikeskusesse esinema saavad. Oleks kõige parem emadepäeva kingitus.

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.