Kuidas vahepeal läinud on?

Täna tahaks taaskord nutta. Taaskord nende jõulumatkadega seoses. Mis kasu mina sellest loost saan? Mitte midagi. Mitte keegi ei kujuta ette, palju nende matkakorraldajatega on moosimist, käehoidmist, juhendamist, üle- ja ümber rääkimist jne. Tihti on tunne nagu töötaks lasteaias.

Tulemus on täpselt see, nagu praegu on ehk siis 32 jõulumatka on EV100 lehel üleval, mida on ilmselgelt liiga vähe. Ja siis mulle helistatakse pea iga päev ja ma annan aru, miks midagi ei ole nii nagu peaks olema. Iga kord luban veel torkida ja peale 10. kirja saan kurja vastuse, et miks ma arvan, et inimene on kogu aeg arvuti taga ja saab ainult selle asjaga tegelda??? Ma ka ei taha neid torkida, ausalt. Ja kui keegi kunagi leiab, et ma olen jube hea torkija, siis ma hetkel ei kujuta ette, mis summa eest ma oleks nõus seda veel tegema.

Seda enam, et ka imeloomal on kiired ajad. Kuigi Eesti hiirte ja lindudega olen ilusti järje peal, siis on väga pooleli üks Saksamaale minev suur tellimus. Vot see on koht, kus tuleb kliendil kätt hoida. Aga kusagil vahel olla ja igalt poolt ainult pahandada saada ei ole motiveeriv. Ehk see on see,  miks ma lubasin juba ammu enam mitte kunagi kellegi alluvuses töötada ja nüüd on minust märkamatult saanud jälle ori.

Ja siis sõidavad veel suvaliselt sisse Aasta sportlase valimine (jah, kõik EOK alaliidud peavad ka valima ja sel häälel on päris suur kaal), sama gala kutsete jagamine (19 tükki), kiirreageerimist vajav pisijama, tulevane matkamess (Lauluväljak tahab näiteks juba praegu teada, kus ja kui palju me õueala kasutame. Aprillis.), Balsnacki toodete mööda Eestit laiali jagamine….. Kõlab võib-olla eksklusiivselt, aga sisult ei ole. Ja just seepärast, et kogu aeg tuleb tegelda 100 väga erinevat lähenemist nõudva asjaga, on jõudlus väike.

Ja ma olen end peale eelmist laupäeva meelega natuke tagasi hoidnud. Mingit lisaenergiat ei ole kusagilt ega kuidagi peale tulnud (kuigi olen taas püüdnud 10 000 päevas täis saada ehk siis rohkem väljas olla, lõbusat mussi kuulata, seda mantralugu kuulata, maganud hommikul kauem või mis tunne parajasti peal on), sest seda nädalavahetust ei taha nuttes mööda saata.

  1. Sorry, sõbrad, ka jõulukaardid on alles tellimata, kuigi ma tean vähemalt 2, kes oleks kaarti saades rõõmsad. Aga ehk rohkem ei saadagi 😀 Ja need kaks võin oma käpakestega ka valmis teha.

 

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.