Kokkutulek

Nonii, matkajuhtide ja matkajate kokkutulek on selleks aastaks läbi. Peale 12 tundi magamist on isegi juba inimese tunne. Väga tahaks aja maja võtta ja kasvõi tunniks kuhugi õue jalutama minna.

Ma eelmisel nädalal kirjutasin, kuidas mul on kopp ees ja jaks otsas, aga kustutasin selle postituse siiski ära. Ega midagi pole iseenesest muutunud, see oli taaskord hull töö. Üksi mingile 100+ inimesel kokkutuleku korraldamine ei ole mingi meelakkumine. Inimesed on siiani lõplikult kokku löömata, sest ühelt poolt registreeruti viimase hetkeni, teiselt poolt on registreerumissüsteem vanade inimeste jaoks vist liiga keeruline, sest neid oli  päris mitu, kes väitsid, et on kirjas ja rahagi kantud, aga mina nime ei näinud kusagil, seega oli vist mingi viimane ok ikkagi vajutamata jäänud. Ühesõnaga inimesi oli rohkem, kui plaanitud ja kui noored leidsid veel omale ise lahenduse, siis vanemad ikkagi nukrutsesid, et raha makstud ja nüüd voodit ei olegi, matil juba magatud küll. No tõesti, kui ei ole nime, ei ole ka voodit. Aga need vanad jäävad iga aastaga veel vanemaks, nii et probleem jääb üles ka edaspidi.

Igal juhul rahvast oli palju, kohapeal tegelesin mina põhiliselt kellegi probleemide lahendamisega ehk siis vaatasin, et teistel oleks hea. Ise väga kellegagi suhelda ei saanud. Kui ka oli mingi teema, siis ikka kisti poole lause pealt kuhugi mujale. Kahju, sest aja jooksul tuttavaid ikka palju kogunenud. Ja siis see ainuke vestlus oli ka stiilis, et kuidas läheb ja kas voodikoha ikka leidsid 😀 Ja kõige lõpuks ma väsisin nii ära, et ega must midagi asjalikku välja ei tulnudki.  Mõned uued tuttavad vast ikka sain, kellega on aasta pärast, kui mitte varem,  jälle tore kohtuda 😀 Ja ehk ka natuke ikka naerda sai, sest seltskond on muidu väga väga vinge.

Nüüd peab veel tagantjärele inimeste probleeme lahendama, et siis ühel hetkel sellele üritusel selleks aastaks joon alla tõmmata. Ma ei tunne õnnetunnet, isegi vabastavat pingelangust ei tunne. Täielik tühjus on hetkel.

Positiivne on  see, et november on juba läbi ja polnud väga aegagi aknast välja vaadata 😀 Nüüd saab ainult paremaks minna. Nädala lõpus tulevad juba päkapikud ja nädala pärast on lapsel esimene jõulupidu.

Ettekandeid saab kunagi kusagil nähe. Vaatan need ka ise kindlasti järele.

Täpselt selline nägin laupäeva õhtul välja.

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.