Marjad

Huvitav aasta on, seepärast tahaks ka marjadest natuke kirjutada. Olgu öeldud, et sügavkülm on piisavalt saaki täis, seega üldse ei kurda. Oleks marju rohkem, tuleks nendega ka rohkem tööd teha.

Maasikad

Olen oma maasikataimede arvu suutnud kahekordistada (või isegi kolmekordistada) ja mul on hetkel üle 300 maasikataime. Seega võiks marju juba nii palju tekkida, et saaks ka teistega jagada. Maasikad valmisid sel aastal väga vara, juba kõvasti enne jaanipäeva, aga tilkusid kausikaupa ja selle jõudsid lapsed ilusti eest ära süüa ja midagi talvevaruks ei läinud. Varsti nad küll juba kurtsid: „Huvitav, et alles me ootasime neid nii väga ja nüüd enam üldse ei taha.“

Aga üle siiski midagi ei jäänud, ühelt poolt kuiv, teiselt poolt õielõikajad, sest ma ei ole kogu aeg siin ja nii nad läbi lipsavad ning lisaks juuni alguse öökülm, mis võttis lisaks õitele ka juba natuke suuremad marjad (ka daaliad, krüsanteemid ja kartulipealsed muide). Ja nii oligi, juuli algul lõppes maasikasaak nagu noaga lõigatult.

Mustikad

Mustikad tulid samuti varakult. Metsa ma ei kiirustanud. Las kasvavad. Elu on lihtsalt nii näidanud, et mida aeg edasi, seda suuremad on. Ja nii nad kasvasidki hoopis krussi ehk tegelikult ma nendest ilma jäin. Uus tarkusetera tulevikuks. Mõned karbid terveid marju siiski sügavkülma sai. Lapsed armastavad neid pudru peal väga. Ja mustikamufinid on ka head.

Muide, ka aedmustikad on peaaegu valmis. Väikesed, sest täpselt ühe ämbritäie vett olen jõudnud neist igaühele sel suvel viia, aga vahet pole, sest lapsed korjasid need eile mingis meeltesegaduses juba ära ka.

Vaarikad

Vaarikad valmisid selle kuumaga kõik korraga ehk siis kestis see lõbu maksimaalselt kaks nädalat. Marju oli palju, ei saa kurta ehk siis ma poel kunagi neid viie liitri kaupa saanud oma aiast korjata.  KA need lõppesid kui noaga lõigatult. Küll mitte lõppemise mõttes, aga herilased sõid need lihtsalt kõik korra ära ja mis alles, seda nad parajasti sõid ja keegi ei tahtnud nendega põõsastesse kemplema minna.

Metsvaarikaid pole korjama jõudnud, sest meil oli siin meeletus koguses igasugu satikaid ja kolmekümnese soojakraadiga ei taha ülepea sissepakitud ka olla. Võimalik, et ka seal tuleks herilastega kembelda.

Muide, mina olen sel suvel juba kolm korda nõelata saanud. Samas umbes 2 nädalat pole ühegi nõelaga kohtunud.

Põldmari

Ka põldmari on valmis ja see ongi nüüd ainuke, mida lastele pudru peale korjata. Sõstrad on hapud, neid nad ei taha. Ja täna on kõigest 8. august.

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.