Miks minuga keegi suhelda ei taha?

Mulle on tehtud ülesandeks leida esmaabikoolituse jaoks ruumid. Oma ruume pole koolitajal seepärast, et ta tuleb Haapsalust.

Varem oleme kasutanud ühe pubi seminariruumi ja koostöö oli meeldiv. Ainult et siis ei tegelenud sebimisega mina. Hankisin siis kontaktid, saatsin kirja ja unustasin. Varsti tuletati meelde. Saatsin uue kirja pluss veel ühe kirja muul sobivana tunduval aadressil. Midagi tagasi ei tulnud, aga vastust ka ei tulnud. Siis helistasin ja meeldiv naishääl teatas, et valitud number ei ole kasutusel. Nõutus kuubis. (Loomulikult sai hinnapakkumisi ka mujalt võetud, aga hammas ei hakka peale).

Ühel õhtul mõtlesin välja kõikvõimsa Facebooki ja hoplaa, selguski, et asutus on nime muutunud. Sellega seoses tõenäoliselt siis ka telefoni, kodulehte ja meiliaadressi. Uus katse uuel meili ja ikka ei midagi. Telefon andis kogu aeg kinnist tooni. Kord isegi ühe korra kutsus, aga edasi ikka kinni. Keegi ei taha minuga rääkida. Järgmisel päeval saatsin juba kurjema kirja küsimusega, et kuidas teiega oleks võimalik suhelda. Tänaseks ikka ei midagi.

Võtsin siis uuesti FB ette ja kirjutasin sinna. Ei läinud palju mööda, kui sain vastuseks:
Tere
Jaa ikka saab. Helistage nr xxxxx
Või kirjutage meilile info@xxxxx.ee

Naerda või nutta? Mida hekki ma siis mitu nädalat teinud olen? Nii vastasingi, et kõik tehtud, aga keegi ei vasta ja mul on asjaga kiire!!!! Siis sain vastuse ja vist isegi telefonikõne, aga kuna olin lapse arenguvestlusel, siis ei saanud vastata. Ok, lõpp hea, kõik hea, aga mida ma küll ilma imelise FBta teeks? Ja mis firma ei teavita oma kontaktide muutusest nii, et kõik sellest teada saaks? Palgake mind ja ma räägin, kuidas kliendile meeldiks.

Ega see sama lapse õpetaja ka rääkida ei tahtnud. Laps hommikul midagi sonis, et õpetaja olevat öelnud, et äkki teeks arenguvestluse täna peale tunde? Kuna laps valetab nagu suu suitseb ja ei mäleta kunagi midagi, siis nii ma talle ütlesingi, et ei ole usaldusväärne allikas ja kuna õpetaja pole midagi öelnud, siis ma niisama ikka ei tule küll. Loomulikult sain jälle kõne küsimusega: „Emme, kus sa oled?“ Kuna täna olin lähemal, siis vestlesime ära. Jälle üks mure vähem.

Ja veel, mul on tegelikult hea meel, et ma ülehomme puhkusele sõidan. Mu on oma hobiliidu asjaajamistest ka kerge kopp ees. Minu käest nõutakse imeasju, aga need, kelle käest sisendit saada, ei tee midagi. Loogiline ka, sest neile lisatöö ja kasu ei mingit. Ühesõnaga hea, et sel nädalal midagigi korda sai, muidu jookse muudkui peaga vastu seina.Loomulikult vabatahtlikult.

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.