Osta randmekad ära!

Hämmastav, kuidas ma kogu aeg oma asjade ja tegemistega ajast ees tahan käia ja kui aeg kätte jõuab, siis olen juba tüdinenud. Siin mõned näited.

Näiteks mõned aastad tagasi lükati Ajujahil mu projekt tagasi põhjendusega: liiga uuenduslik. Õigus, selle idee aeg ei ole praegugi veel kätte jõudnud, aga ootame-vaatame. Samuti naerdi EASi alustavate ettevõtjate koolitusel minu äriplaan mänguasjade rendi kohta välja. See aeg peaks nüüd kohe-kohe meile siiski kätte jõudma. On juba ports inimesi, kelle arvates ei võida see, kellel on surres kõige rohkem asju.

Järgmisena tulevad meelde randmesoojendajad. Blogipostituse nendest olen ma teinud jaanuaris 2015 ehk siis kolm aastat tagasi. Sel aastal kandsin neid ise ja tegelesin ka aktiivse müügiga ehk käisin laatadel ja jagasin Facebooki müügigruppides. Vaadati nagu mingit imeilmutust oma poolikute kinnastega. Nüüd koovad ja vajavad neid millegipärast kõik. Ainult kolm aastat läks aega. Kusjuures maailmas on see mood juba möödas, sest juhendeid vähemalt minu käest enam ostetud ei ole.

Eelmisel aastal kudusin valmis 10 krunnimütsi. Võib siis loota, et kahe aasta pärast saan neist ka lõpuks lahti, kui vahepeal just üles arutanud ja millekski popimaks kudunud ei ole. Tagantjärele tarkus ütleb, et turundusele raha kulutades oleks need ikka varem ka müüdud saanud.

Hirmsasti tahaks veel ka targutada praegu blogijate hulgas kirgi küttev Perekooli teema, milline paistab lugejatele keskmine blogija. Kuigi enamik blogijaid sellega ei nõustu, tundub ka mulle, et praegune blogija on väga noor ja nad mõtlevad ning tegutsevad ka nagu noored inimesed ehk siis natuke teistmoodi. Aga lugeja on samas vanusegrupis, seega kõik on hästi. Lugejad ja kirjutajad kasvavad ja arenevad lihtsalt samas tempos, seega võib see asi veel mõnda aega popp olla.

Ja selge on ka see, et kirjutada ongi aega inimestel, kes ei ole väga tugevalt töö või kooliga hõivatud ehk siis üldiselt noored lapsevanemad jah. Juba koolilaste vanemaid mulle nii väga silma ei ole hakanud. Igasugu välimuse ja sisemise ilu väljatoomine on muidugi üle võlli.

Aga blogimine ja mina?

Kui mina veel kahekümnendate alguses olin, siis selline asi Eestis moodne ei olnud. Ise ma siiski juba üle 10 aasta tagasi kirjutasin, aga tõenäoliselt rohkem endale. Kaua see nüüd siin eriti popp on olnud? Viimased viis aastat? Sinna keskmise blogija kuvandisse ma igal juhul enam ei mahu. Ja minuealine lugeja ei ole sellise meelelahutusega harjunud ka. Nemad loevad pigem Postimeest ja vaatavad õhtul AKd. Ja popiks ning noortepäraseks ei ole ka enam võimalik saada, nii et läinud rong.

Praegu jõudsin järeldusele, et see ongi eestlaste eripära – enne ei tee, kui naaber pole proovinud. Ikka ääri-veeri-tasa-targu.

Pealkiri on meelega eksitav.

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.