Kogumispäevik ehk mida me sööme?

Swedpanki turunduskampaania on ikka väga hea. Nägin siin, nägin seal ja nüüd liitusin huvi pärast grupiga ka. Täna olen lugenud. Selles kuus nad vaatavad, kuidas saask toidu pealt kokku hoida.

Meid on peres 4: ema, isa ja lapsed 7 ja 9. Ma ei tea, palju meie perel kuus toidu peale läheb. Olen pidanud tabelit, aga mitu aastat pole seda enam teinud, sest toit ei olnud ülemõistuse suur kulu meie eelarves. Sest juurikad kasvatan ise, moosmarjad olen ise kasvatanud, purgisupipõhjad, hapukapsad, hapukurgid, salatid, tomatikastmed, mahlad on ka suvel oma käpakestega kokku kraabitud ja see kõik tuleb kevadeks ära süüa. Seega me ei keela lastel lusikaga karbist/purgist moosi kühveldada. Vahel on omalgi maasika toormoosi isu.

Aga muu toidu arvelt me enam kokku ei hoia. Olen aasta aastalt meie valikud ja menüü tervislikumaks timminud ja see on hea.

Kasutame pruuni suhkrut/steviat/roosuhkrut suhkruna. Õnneks palju ei kasuta, muidu oleks ikka valus. Õlid on rafineerimata. Issile praadimiseks rapsi, sest talle kookos ei meeldi, teistele siis kookos. Salatitesse kasutan kreekapähkliõli, sest see on rafineerimata peast ka maheda maitsega. Muidu on neil kõigil tugev spetsiifiline maitse. Päevalilleõli maitset mäletavad kindlasti veel kõik.

Ostan ka päris võid ja kõige kangemat piima, mida parajasti saada on. Kuna lastele maitseb lastevorst, siis see on Lihaka-kaubamärgi oma. Muidugi meeldib neile ka viilutatud sink. Ja juustu me sööme palju. Mulle omale maitsevad üldse igasugu lisanditega juustud. (Aasta lõpus leidsin Selverist mingit jalopanotükikestega. Mmmm.)

Kui vaja, teen pasteedi ise või süldi või naturaalses sooles ahjuvorstid. Lapsed küll krimpsutavad selle toore algmaterjali nägemise peale nina, aga näiteks pasteeti söövad. Sülti me tegelikult eriti ei tee, sest keegi ei söö seda. Need maksad, lihad, hakklihad toon ma (Nõmme) turult. Keskturg on odavam, aga sõiduaeg tuleb pikem. Ja Keskturu lihaosakond ei ole minu meelest nõrganärvilistele.

Lisaks igasugu salatilehed, tomat, kurk, paprika, avokaado, lillkapsas, brokoli, puuvili (õuna on veel omal, aga muud meil ei kasva). Kurgi ostame ikka veel Eesti oma, kuigi see on juba nii hingehinnaga, et peaks Hispaania omale üle minema. Ehk siis toidu kõrval on alati salat ka, aga iga päev ei jaksa kapsa-porgandi-peedisalatit ka süüa.

Pasta on täistera või siis mingi värskemalt valmistatu. Mingid sellised, mis allaeurosest pakist tulevad, mulle ei maitse. Teistel on muidugi ükskõik. Pudrumaterjal on ka täisteratoodetega pooleks. Neid on meil palju erinevaid. Ja igasugu erinevad jahud ka.

Huvitav, kas nüüd sai kõik toiduartiklid üles loetud?

Toitu me väga ära ka ei viska. Mis õhtul järele jääb, sööme homme. Viimasel ajal kaheks päevaks pole enam midagi jätkunud, ainult mina saan lõuna ajal süüa. Silmnähtavalt inimesed kasvavad, aga mina ei ole portse suurendanud. Kui minul on kiired ajad, näiteks oktoober-detsember, siis tuli küll ette, et mingid põhjad, kust oli midagi pealt võetud, läksid pahaks. No ja see suvine Fitlapi katse ka. Aga selles kuus sellist ohtu enam ei ole.

Ühesõnaga toidu arvelt me kokku enam ei hoia ja ei tahaks ka sinna säästumakaronide juurde tagasi pöörduda. Ma ise olen lihtsalt selle isetegemise ja värske toiduga juba väga ära rikutud 😀 Muidugi see tooraine otsimine ja nullist valmistamine on väga ajamahukas, nii et kui kunagi tuleb jälle minna kellegi teise alluvusse palka teenima, siis tuleb tõenäoliselt mingid teised valikud teha.

Uh, küll sai alles pikk jutt.

PS! Kartulipildi leidmisega tuli meelde. Kes Tallinnas Nõmmel kartulit tahab? Mul on hetkel kaks kotti enda käpakestega kasvatatud mahekartulit üle. 50 senti kilo. Saan mõõta nii palju, kui vaja. Agrie (väidetavalt hea keedukartul) ja Gala (hea praekartul ja ahjukartul) peaks olema. Agrie on jahusem kui Gala, aga väga hea salatikartul pole muidugi kumbki 😀

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

One thought on “Kogumispäevik ehk mida me sööme?”

  1. Pead sa siis nii kaugel elama – kartul sai just otsa…. 😃 Aga tahan väga kiita sinu isetegemist köögis. Minu jaoks on kõik sellised inimesed, kes tahavad ja oskavad kokata Suure Algustähega. ☺ Kuna olen ise köögis nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik, aga liitusin ka grupiga, et ehk saan inspiratsiooni. 😉

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.