Eesmärgid, eesmärgid

Ma lubasin oma eesmärkide täitmisest ka rääkida.

Tegelikult on mul märkmikus selleks aastaks kirjas ainult üks eesmärk – Imeloom. Silmnähtavalt oli plaan palju tööd teha.

Imeloomaga olen huvitavas punktis. Kindlasti seal, kus ma uneski olla ei osanud. Need võimalused tulid aasta jooksul kätte. Mõtteid on veel nii palju ja näpud sügelevad, aga jaks ei hakka peale. Kuna jaanuar on juba ette teada hapukurgihooaeg, siis eks ma istun maha ja kogun mõtteid. Mida saaks ise teha ja mida võiks keegi teine ära teha.

Samas Eesti turul oleks ma selle aastaga tahtnud olla natuke kaugemal. Nii et uuel aastal vast nina jälle rohkem lääne poole. Sealt tulev sissetulek on võrreldes eelmise aastaga kõvasti suurenenud, aga mitte veel nii suur, kui tahaks.

2018. aastaks panin juba seitse punkti kirja. Esimest korda elus on eesmärke väga lihtne seada. Suund, kuhu liikuda, on nii lihtne ja loogiline. Tõenäolselt olen juba teel.

Huvitav on see, et ma liigun kõikide oma aastatega tekkinud unistuste poole, aga muidugi teosammul.

Näiteks fotograafias suudan ma tehniliselt teha just selliseid pilte nagu ma tahan. Alles sel nädalal leidsin ühe mälukaardi aastast 2013 ja sellist materjali ma tõesti enam ei tooda. Neli aastat hiljem, onju 😀

Ja kui algmaterjalis midagi puudu jääb, siis PhotoShop aitab alati. Ma arvan, et ma oskan seda juba päris hästi kasutada.

Lightroomi ma ei kasuta. Seitsmepäevase prooviaja jooksul ei leidnud ma midagi, mida ma juba fotoaparaadiga teha ei saa. Sorry, Lightroomi kurud. Ilupilte teen täismanuaalis.

See PhotoShopis nokkimine ongi selline närverahustav hobi, mida teen siis, kui enam midagi muud teha ei taha. Olen hetkes ja ümbritsev ununeb. Aga ma nokin oma ideid. Kas ma ka kellegi teise mõtteid teostades end õnnelikult tunneks, ei oska öelda.

Hetkel köidab ka Adobe Illustraator, mida kindlasti tahaks rohkem õppida. Selle abil saab oma mõtteid realiseerida ilma pildimaterjali olemas olemata.

Siis ma olen 2015 tahtnud astuda operaatorite kooli, sest video köidab mind. Siis ostsin hoopis videovõimalusega peegelkaamera, aga see pole ka kaugeltki see. Olen sel aastal korduvalt olnud GoProd ostmas, aga mingil põhjusel on see ikka tegemata ja praegu juba arvan, et nime eest polegi tarvis üle maksta. Sama töö saab ka soodsamalt tehtud.

Tegelikult seisab see asi hoopis monteerimise taga. Igasugu materjali on niigi. Aga ei ole piisavalt suurt ja võimast arvutit ning programmi. Peale nädalast näppimist tahaks muidugi Adobe Premieri kasutada, aga iga kuu selle arvutis pidamise eest 25 euri maksta tundub natuke kalli hobina. Ehk 2018 tuleb see investeering siiski ära teha.

Vot nii vähe unistusi täna hommikul ongi. Või nih, rohkematest ei kirjuta.

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.