Minu lapse õpetaja on parem kui sinu oma

Tükk aega mõtlesin, et tahaks millestki kirjutada, aga enda laiskusest nagu ei viitsi heietada ja jõulustress on ilma minuta niigi vist paljudel, aga just tuli teema ka ikka kätte.

Nimelt saatsin just Noorema kooli. Ma ikka käin temaga ka vähemalt poole maani, tassin kotti, sest see on tal hiiglama raske ja Vanemat ma ju saatsin. Miks ei peaks teine saama. Läksime siis, kui tuli teiselt tänavalt üks kah esimese klassi lapse isa. Ja kui tuli jälle jutuks, kui oluline on ikka hea haridus algusest peale, siis oligi mõte olemas.

Ma olen vist mingi imelik, aga minu jaoks ei ole lapse kool ega õpetaja olulised. No et ta peaks olema parim võimalikest. Vähemalt mitte esimeses klassis. Ja isegi mitte veel teises. Edasi ma ei tea. Küll nad jõuavad õppida. Aga paljude jaoks on see hiiglama oluline. Ikka juba eliit-eelkoolid ja eliitklassid.

Ja tuleb välja, et sama kehtib ka piirkonna koolis. Mina seda ei teadnud ja nüüd käib minu laps koos 26 teise lapsega tuttuue noore õpetaja klassis ning pidevalt kuulen kommentaari, et ah see klass. Teistel on kahju, et nii läks ja omad kardavad, et nende laps jääb nüüd lolliks.

Õpetaja oli sügisel kuu aega haige ja oli alles häda. Haiguste eest ei ole keegi kaitstud, ka mõtte õpetajad. Eks nad seal natuke organiseerimata olid, aga õppetöö käis no ja I klassi esimene veerand, siis õpitaksegi alles istuma ja astuma.

Või õpetaja ei anna lastele kohustuslikku kirjandust. Jälle häda. Kes ei ise kodus ei loe, jääb lolliks ja kui keegi on klassis loll, siis peab temaga tegelema ning teised kah ei saa edasi. Aga olgem ausad,  kui sul on klassis 27 last, siis alati on keegi nõrgem ja keegi tugevam. Loe sa kodus või ära loe. Isegi nn eliitkoolides ei ole kõik võrdsed. See on elu.

Siis ei ole meil koduseid ülesandeid. Või noh, aabitsast lugeda on, aga minu Noorem oskab lugeda ja iga päev me ei lase tal ette lugeda. Samuti on vaja kodus lõpetada harjutused, mida tunnis ei jõua, aga need on enamasti juba tehtud. Mingit lisa ei anta, aga mingites kohtades antakse ja jälle põhjust kurtmiseks.

Ja kui veel edasi minna, siis mina tulen totaalsest kolkakoolist ja mul on hetkel tehnikateaduste magistri kraad. Jah, keskkooli matemaatika õpetaja oli nõrk ja eriti nõrk oli 12. klassi inglise keele õpetaja, aga sellest sain ma juba tol ajal aru. Enne, kui ma tulin linna ennast teistega võrdlema. Ainuke eelis oli vast see, et põhikoolis oli meid poole vähem, kui praegu laste klassides.

Seega ma ütlen, et absoluutselt kõike saab ka ilma Tallinnas koolis käimata või esimesest klassist alates hullult õppides.

Imelik ongi nagu see, et ma ei näe põhjust kiruda oma lapse õpetajat, ma ei tunne ennast halvasti, et ma ei teinud kõik endast olenevat, et ta saaks kuhugi paremasse klassi. Võimalik, et see uus õpetaja on uute meetoditega, uute vaatenurkadega ja ta on ta ikkagi väga tubli. Ühe, kooliaasta algusesse sattunud haiguse põhjal ei saa veel hinnangut anda. Elame-näeme ja anname noortele võimaluse.

Ja muretsemiseks ei näe ma põhjust ka seepärast, et minul on head geenid ja Issil on head geenid ning vähemalt praegu on näha, et lastel ei ole asjade külgejäämisega küll mingit probleemi. Püsivus on muidugi teine teema ja sellega võib küll tulevikus probleeme tekkida.

PS. Vanema lapse vanemate hulgas ei ole ma seda probleemi märganud, sest tema rühmast pandi tol aastal kõik ühte klassi ja paralleelklassidega puudub otsene kontakt. Sel aastal sattusid aga rühma lapsed kolme erinevasse klassi.

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

2 kommentaari “Minu lapse õpetaja on parem kui sinu oma”

  1. Njaa ma olen sinuga nõus. Ka mina ei näe üldse probleemi ei selles, et õppida ei anta rohkem ega ka selles, et kohustuslikku kirjandust ei pea läbi võtma..aga A-le jääb kõik kergesti külge. Loeb kodus hea meelega ise ja arvutab ka hästi..vb sellepärast ma ei pabistagi..palju on siiski vanemate ja lapse enda teha.
    Sain eelmine nädal jutule ühe emaga kelle laps õpib ühes eliitkoolis ja jutu lõpuks tegin enda jaoks järelduse, et jumal tänatud, et ma teda kuskile katsetele ei viinud ega eliitkooli pannud see lühike lapsepõlv oleks veel lühemaks jäänud. Seal algab ikka tuupimine kohe esimesest nädalast pihta. Aabitsat ei tehta lahtigi. Omad õpikud, projektitööd ja mida kõike veel :O

    Meeldib

    1. Olen sama kuulnud.
      Ja tahtsingi lisada, et las lapsel olla ikka lapsepõlv, aga mul sel nädalal pole enne tänast üldse netti olnud.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.