Elu ilma telefonita

Kui mul see telefon pühapäeva õhtul ära uppus, olin ikka natuke häiritud küll. Kuigi me ei olnud juba 4 päev levis olnud ja võõrutusnähud pidid juba möödas olema, olid ikkagi kõik igal võimalikul juhul netis. Jõudsin isegi ju juba 3 pilti Facebooki panna, mis on ka ühed vähesed, mis mul minu reisipiltidest nüüdseks alles on.

Esmaspäeval oli ka imelik. Kolasime Marrakeshi linnas ja ma pidin alati kellegi ligi hoidma, sest paberkaarti mul polnud (ma ei tea, miks nad neid nii salajas hoiavad) ja telefoni Google mapi jaoks muidugi ka ei olnud. Õnneks kolasimegi terve päeva ringi ja keegi telefonis ei olnud.

Seal lihtsalt andmeside nii kirves, et parem on see juba kodus välja lülitada. Mina seda muidugi ei teinud ja sain ka siin juba varem oma õppetunni kätte.

Tänapäeval on kahjuks paljud nii nutistunud, et võimalusel istutakse pigem Internetis, kui omavahel kasvõi kaarte mängitakse.

Ka tagasilennu ajal oli veel mõni hetk, kus tundsin end ebamugavalt, sest lennujaamades on wifi ja jälle grupp telefonis. Tahaks ju ka olla. Samuti vahtisid lennukis pea kõik ümberkaudsed mingeid seriaale. Omadest ma ei tea, meil olid random kohad, seega kõik igal pool laiali. Õnneks oli mul und alles, seega magasin.

Ja nüüdseks on jube hea, et telefoni ei ole. Ma pole isegi viitsinud kaardi adapterit kusagilt sahtlist üles otsida, et saaks kaardi mõnda vanasse telefoni panna. Seega ei mingit hommikul esimese asjana FB vahtimist ja keegi ei saa helistada ka. Ma tean küll, et mõni juba tahaks.  Ja meile ei saa ka igal ajal vaadata. Jube vabastav tunne, seega oli korra juba mõte, et elaks üldse mõnda aega ilma telefonita. Tean, et selliseid on ka.

Hetkel tean, et mu vana telefoni on võimalik taastada, aga see maksab päris palju raha. Tegin juba Teliast päringu, et mida nemad pakuvad, aga neil aega küll, praeguseks veel ühtegi vastust ei ole. No et kui on mõni soodne pakkumine, siis ei hakkagi taastama, vaid ostan uue. Oma telefoni aga saadan elektroonikust venna kätte, kes võib seda siis õhtuti huvi korral uurida. Kui saab midagi, siis saab, kui ei saa, siis ei saa.

Vot nii.

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.