Karid

Täna visati siis Imeloom Loomeinkust välja, kui väheperspektiivne projekt. Eks ta ole, mul ei ole ikka veel mingeid erilisi müüginumbreid ette näidata.

Sattus lihtsalt väga halb periood. Kõigepealt läks kevadel mu konsultant ära ja uue sain alles sügisest, kellega jõudsin kohtuda ainult korra. Ja suvel ju ei osta keegi kostüüme ka. Ei läänes, ei Eestis.

Rõõmsate Laste Festival oli suur kulu, lisaks töötasin välja kujundused, tellisin kleepsud, visiitkaardid, tänukaardid, pakendid ja ostsin fliisi. Nii see negatiivne kasum tuli.

Kui praegu mõelda, siis ma isegi teadsin, et tulemus ei tohi negatiivne olla, aga olin unustanud. Kindlasti oleks saanud sinna midagi juurde kirjutada. Aga on nagu on.

Ühelt poolt on kahju, sest ma läksin sinna otsima seda toetus ja nõu, mida ma kodust ei saa ning seda ma ka sain. Seal võeti mind alati rõõmsalt ja positiivselt vastu. Vahel oli küll aru saada, et see oli pingutatud, aga ikkagi, alati positiivne. Selles osas olen nullis tagasi.

Samas ma sain selle poole aastaga ikkagi nii palju asjalikku nõu, et ma oskan ka üksi edasi minna. Ehk ongi pingevabam, kui keegi mingite numbritega enam kuklas ei hinga. Nii et iga asi on millekski hea.

Sest mul on hetkel täiesti kindel nägemus ja kindel siht selles valdkonnas olemas. Täna muidugi see üldse kedagi tulevik ei huvitanud. Pigem räägiti pikalt-laialt, kui oluline on õigel ajal loobuda. Kuna mul puudub vastav haridus ja taust, siis pidi olema minusugusel suht võimatu kostüümialal kuhugi jõuda.

Nii et ma tegelikult ei teagi, mida ma nüüd teen. Praeguseks olin juba välja valinud WordPressil töötava rendilahenduse põhja (ära ostnud veel ei ole, aga see 59 dollarit ei ole maailma kõige suurem investeering) ja ma ei taha enne äraproovimist loobuda. Loomus lihtsalt ei luba. Võimalik, et see jääb lihtsalt mingiks hobiks ja leib tuleb lauale saada kusagilt mujalt.

Ja võimalik, et kui ma oleks see pool aastat töötanud 10 tundi ööpäevas 4 asemel, oleks ma praegu oodatud kaugusel. Kahjuks ei ole ma olnud võimeline kahe hüperaktiivsusele kalduva lapse kõrvalt rohkemaks. Sihuke läbikukkunu tunne on ja et vedasin Inkubaatorit alt. Nemad arvasid, et ma olen palju tublim. (Kuigi ma ei tea, mida nad kevadel arvasid).

Aga hetkel tahaks ikkagi peatäie nutta. Või noh, siis kui olen õhtusel tipptunnil Nõmme keskuses ära käinud. See nõuab ikkagi selget pead.

PS. Eile sain õnnelikult lääne kliendilt kirja, kus ta väitis, et ma olen so talentid, nii et kellelegi ikkagi läheb mu looming korda.

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.