Imeline Loomeinkubaator

Tulen just Loomeinkubaatori avaürituselt ja tunnen, et see on just see, mille pärast ma sinna läksin – alati rõõmsad, positiivsed, motiveerivad inimesed, alati julgustavad teemad. Kodus ja sõprade-tuttavate hulgas mul toetust ei ole, pigem just negatiivne suhtumine, ehk et kuidas ei jõua ja kuidas ei saa. Kui sa kaheksast viieni tööl ei käi, oled looder ja kui kohe ettevõtet luues rikkus õuele ei tule, oled läbi kukkunud.

Ja peale mõnd sellist kontakti hakkadki mõtlema, et äkki tõesti olengi looder. Või Imelooma müüginumbreid vaadates on samuti kahtlus hinges (juuli 0 müüki, august 1, september siiani 0), et sind tõesti polegi maailmale vaja.

Teate, kui visalt tulevad Facebooki kodulehele jälgijad? Peale suurt suvist Rõõmsate Laste Festivalil visiitkaartide jagamist tuli 4 uut fänni ja edasi puhas 0, jaga oma lehe linki või ära jaga.

Imeloomal on Facebookis oma valvefännid, kellele ma olen väga tänulik, sest seal loeb iga liigutus (muide, see soovitab ka ise omale like panna). Kui mõni postitus läheb neile eriti korda, siis võimendan seda 5 euro eest ka. Ja kuigi FB väidab, et suurepäraselt valitud sihtgrupp, siis tegelikult ei saa sa selle raha eest mitte midagi.  

Ja siis tuli täna näiteks JOIK, keda praeguseks teavad tõenäoliselt vähemalt kõik naised, et nad tegid 5 aastat kodus köögis oma küünlaid ja alles siis hakkas asi suuremaks minema ning praeguseks on nad juba 12 aastat vanad. Nii kaua võttis kõik aega.

Või Moepusle (vaatasin, tal ei ole ka FBs üleliia palju fänne) suhtumine, et kui ei proovi, ei saa teada ka. Selge on see, et mõned asjad tulevad lihtsamalt, teisi asju tuleb natuke rohkem/pikemalt proovida, aga tegelikult on kõik paganama hästi. Aasta pärast on juba Imeloomal ka hoopis teine pilt ja mis kõik veel viie aastaga saanud on.

Ja kui kellelgi on mingeid ideid, siis jumala eest, alustage kohe, siis olete aasta pärast juba ka midagi teinud, sest kui ei tee, ei juhtu ka midagi. Mina ikka vahel mõtlen, et miks ma varem ei alustanud või mõne vana projektiga järjepidev ei olnud. Ahjaa, toetajaid ju ei olnud.

Nüüd aga lähen tootmisprotsessi kaardistama (jah, ühemehe tootmine on ka tootmine), sest ma tean, et ma töötan ebaefektiivselt, paberile välja joonistades pidi see aga paremini kätte paistma. Aega mul ju üle ei ole, seega oleks vaja kokku hoida. Ma ei ole seda kunagi varem teinud ja ei kujuta ette, kas toimib, aga nagu varem juba öeldud, kui ei proovi, ei saa teada ka, onju 😀

Ps. Päisepilt on ekraanitõmmis Tallinna Loomeinkubaatori inkubantide lehelt. On küll uhke värk oma (isetehtud) logoga ka seal rivis olla.

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

2 kommentaari “Imeline Loomeinkubaator”

  1. Ja mina olen jõudnud sinna faasi kus kodus olemiseks/töö tegemiseks pole aega ja kõik need tuttavad, pereliikmed ja sõbrad küsivad, miks ma kodus üldse midagi ei tee 😀

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.