Nelikümmend

Tegelikult saan ma natuke rohkem kui kuu aja pärast päriselt 40. Natuke mõtlen sellest ikka ka. Või tegelikult on peas päris mitu mõtet.

Kõigepealt et äkki ei peaks üldse, vaid põgeneks kuhugi, kus pole isegi telefonilevi. 4 aastat tagasi olin oma sünnipäeval Marokos Atlase mägedes. Levi ei olnud. Keegi helistada ei saanud. Sõnumid sain päev hiljem ühe kurul siiski kätte. FBs kõike õnnitlusi ei lugenudki, sest mida sa 10 päeva hiljem (kui levisse sain) ikka loed. Mulle see meeldis. Meeldiks ka sel aastal.

Teine variant on ajada kokku kõik sõbrad, kes tahavad veel minuga midagi koos teha ja teha a) minna kuhugi matkama ja pärast kusagil süüa hästi või b) minna kuhugi tantsima (kas siis välja ja loota, et tulevad minu lemmiklood või üürida pind ja panna list ise kokku).

Olen nüüd mõna aega kuulanud Star FMi. Ja oi kuidas see on minu mälu värskendanud. Mäletate Kuldse Trio Ruskaja vodka, Ace of Bace Luky Love, Dr Alban No Coke, Shaggy Boombastic, Leila K? Ei pruugi muidugi mäletada. Minul on nende lugudega aga omad lood ja omad mälestused, aga kõik need on üheselt seotud tantsimisega.

Juba teismelisena käisin Hiiumaalt Tallinnas külas ja siis tegime täditütrega omale silmad pähe ja läksime näiteks Piraati. Muide, alati saime millegipärast sisse ka. Keskkooli ajal oli mul autoga peika ja siis sõitsime ka ikka Hiiumaa tantsima (vist oli see popp koht Resande baar). Hiljem, ülikooli ajal, töötasin ise erinevates ööklubides ja vabal päeval sai ikka ise ka pidutsemas käia. No ja kui käid, siis ikka juhtub ja tekib mälestusi.

Ühesõnaga kirjutan neid mälestusi üles või lasen lapsel töölaua koopia teha, kui olen näiteks roolis, et oleks meeles. Mikse olen ennegi kokku pannud.

Kui sain 30, oli just üks selline pidu. Üürisin Lääne-Virumaal ühe sauna ja oli stiilipidu. Kõik jõid ennast jube ruttu väga purju, aga tulid ka teemaga väga hästi kaasa ja seda pidu mäletatakse ikka siiani. Sest üks kaine sõber haaras fotoka ja tegi pilte. Palju pilte. Ju siis on vahel vaja saada igapäevasest elust välja.

Ideaalis võiks olla mõlemad – matk ja disko, aga reaalsuses viskasin just näiteks Saunamaailma saunadele pilgu peale ja sellele minu hammas peale ei hakka, hind jääb sinna mägedesse põgenemise hinnaklassi. Kõigest ühe öö eest.

Tegelikult mulle meeldiks Smilersi kontserdile ka minna. Äkki mõni just oktoobris ongi tulemas.

Kõik eelnev on rubriigist mina ja minu unistused. Tegelikult ma ei usu, et keegi minu raskel hetkel minuga nii väga koos olla tahab 😀

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.