Nii lühike see suvi oligi

Selline vihmane ilm, nagu täna, on parim Hiiumaalt linna kolimiseks. Niigi lähevad alati silmad märjaks.

Kevadel tahan alati juba maale kolida ja sügisel ei taha kunagi tagasi tulla. Ühe sõnaga mulle ei meeldi linnas, aga hetkel on seal mu elu. Kui ise saaks veel ükskõik kust oma töö tehtud, siis laste kool on Tallinnas.

Sel aastal on kuidagi eriti kurb tulla, sest enne tänast ei olnud ilmadki veel sügisesed. Kuigi päike pole enam nii soe ja nii ere, kui suvel, on loodus ikkagi 2-3 nädalat maas.

Alles 10. augustil korjasin viimased pärnaõied ja eile käisin metsas vaarikal. Ja alles täna vaatasin, et suureõielised karikakrad on kah aias veel täiesti õies. Nagu oleks veel suur suvi. Linna sõites nägin, et ka kanarbik on tee ääres alles täies õies.

Nagu lilled, on ka põllukraam sel aastal palju hilisem. Alles hakkasime värsket kartulit-porgandit sööma. Lisaks jõudsin ära süüa ainult mõne kapsa-kaalika-punapeedi, kui juba tuleb neid seisnud peast sööma hakata. Midagi ei ole teha otse mullast tulnuna on neil hoopis teine mekk.

Ja herned ja suvikõrvitsad ja kurgid jäid ka maha ning ploome enne maitsta ei jõudnudki. Läheme kuu aja pärast uuesti ehk siis.

Aga suvi ise? Soojalainet nagu ei olnudki, aga vihma Kõpu kandis ka ei sadanud. Pool suve tuli kasta-kasta-kasta, aga see-eest sai pea iga päev ujumas käidud. Ja kõik on nagu piisavalt pruunid ka. Tänu jubedale kuivale sääski enne praegust peaaegu ei olnudki. Kaevgi on õues täiesti tühi. Hea, et praegu tuleb vesi juba pumbakaevust.

2017.aasta suvi möödus kui viiv. Alles sai kaevatud ja istutatud kui juba peab saakki olema koristatud. Ei tea, mis vanuse kasvades küll see aeg järjest kiiremini minema hakkab?

Ega me väga palju sel suvel kohapeal ei olnudki, sõitmist oli lihtsalt nii palju. Sel viimasel korral, 17 päeva jutti, oligi suve rekord, teised sutsud olid lühemad ja ega siis üheks päevaks just ka ära ei minda.

Laste juunikuised tuulerõuged, Laulupidu, Kõpu poolsaare külade päeva tegemised ja Turu saarte reis on ehk täiesti piisavad, mida pikalt mäletada. Õhtul võtan veel aega natuke norutada, aga homsest juba tõsised toimetamised. Ehk on arvuti tagagi rohkem aega. Aga päikest, merevett, daaliate värvi ja flokside lõhna jään küll taga igatsema.

Emotsioon on täiesti vahetu. Kirjutasin jällegi praami peal.

 

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.