Üks hea põhjus olla 40

Seda, et ma eile trenni minna ei saa, teadsin ma umbes nädal aega. Trenn algab kell 6 ja samaks ajaks oli vaja laps ühte mängutuppa sünnipäevale viia. Oleks võinud ju lasta pool tundi hiljaks jääda ja Issil lasta viia, aga arvasin, et mis seal ikka, lähen hoopis orienteeruma.

Enne, kui ma metsa sain, hakkas lörtsi sadama ja mul ei olnud mitte mingit isu rohkem märjaks saada. Sest teisipäev (ja ka neljapäev) on selline päev, kus on vaja lapsi ringi-trenni viia, lasteaiast ära tuua ja nii edasi. Selleks metsamineku hetkeks olin ma juba 2,5 tundi jalgrattaga Nõmme vahel kulgenud ja igast otsast läbimärjaks jõudnud saada. Nii et spordi asemel tegin hoopis ahju tule ja jäin koju kuivama. Muide, kaks ülejäänud pereliiget käisid ikkagi päevakul ära.

Tegelikult aitas motivatsiooni puudusele kaasa see, et juba õhtu varem olime kodus arutanud, et kas ma N40 klassis ei võiks joosta? Neljakümnest 5 kuud puudu, aga jookse koos gümnaasiuminoortega (jah, leidsin eelmisel nädala nimekirjast koos enda nimega ühe tuttava inimese tütre). Seal neljakümneste grupis tunneks ennast lihtsale oluliselt õigemas kohas, sest pingerida on pingerida ja mulle ausalt öeldes ei meeldi viimaste seas olla. Aga hetkel pole siis midagi muud teha, kui uut hooaega oodata.

Nii palju, kui ma mäletan, olen ma mingit vanemaks saamist kogu aeg oodanud. Kooli ajal hinnati ka tulemusi sünniaasta järgi ja kui sul on sünnipäev oktoobris, tuleb alati vanematega rinda pista. Hiljem ma tegin trenni ja sain nii palju tugevamaks, et see vanus enam ei lugenud. Lastel on aga aasta arengus väga suur aeg.

Hiljem, kui töötasin politsei süsteemis, peeti seal igal alal mingeid võistlusi ja asutuse sportliku inimesena tuli ikka osa võtta. Sel ajal ootasin, millal 30 saaks, sest noorte kadettidega tundus kah ebaaus ühes grupis olla. Enne parematele jahimaadele pääsemist liigutati meie asutus teise ministeeriumi alla ja jäigi teada saamata, kas oleks parem olnud.

Niisiis on esimest korda võimalus teada saada, mis tunne on oma vanusegrupis noor olla, aasta pärast. Ja loota, et midagi jälle vahele ei tule. Seniks teeme niisama jooksutrenni 😀 Ja mõtleme, et tegelikult loetakse need kolmekümneüheksased ikkagi veel sama osavateks inimesteks kui gümnaasiuminoored ja see on ju tore.

Autor: Pille

Kahe lapse ema. Imeloomad OÜ disainer, varustaja, õmbleja, fotograaf, turundaja, raamatupidaja, koristaja, laomees. Hobikorras matkaja, fotograaf, kuduja, kokk, ilu- ja tarbeaias mässaja. Googelda ja leiad kindlasti rohkematki.

2 kommentaari “Üks hea põhjus olla 40”

  1. Orienteerumises N40s võib numbriline koht küll väiksemaks minna, aga alles on jäänud ainult kõige paadunumad ja kõvemad tegijad :P. Ja kuhu jäi klass N35? N35 ja N40 neljapäevakutel sageli sama rada N21Bga.

    Meeldib

    1. Teisipäeviti N/M35 ei ole jah. On 40-50-60 😀
      Aga vastab tõele, et tegelikult on seal N40 koos väga kõva tegijad.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.